Riik loodab krooni euroga asendada kahe aasta pärast

Keskpank ja valitsus loodavad kiire üleminekuga eurole suurendada Eesti majanduse stabiilsust ja konkurentsivõimet, vähendada rahavahetuskulusid ja meelitada siia rohkem välisinvesteeringuid.

Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul annab euro kasutusele võtmine ennekõike võitu neile inimestele, kellele meeldib reisida, sest paljudes Euroopa riikides kehtib ühtne raha. «Vähetähtis pole ka stabiilsus, mida euro majandusele lisab,» ütles Veskimägi.

Kui krooni vastu on valuutaspekulantidel võimalik rünnakuid teha, mida on krooni lühikese ajaloo jooksul ka juhtunud, siis euro puhul on see ministri hinnangul äärmiselt keeruline.

Lisaks aitab euro tuua Eestisse juurde välisinvesteeringuid, sest ühena esimestest uutest Euroopa Liidu (ELi) liikmetest euro kasutusele võtmiseks vajalike tingimuste täitmine on märgiks, et riigi majandus on tasakaalus.

«Pankadel, eraisikutel ja ka riigil õnnestub rahavahetuskulude vähenemise tõttu hoida kokku hinnanguliselt 200–300 miljonit krooni,» lisas minister.

Veskimägi kinnitas, et skeptikute arvamus, et euro toob hinnatõusu, ei pea paika. «80–85 protsenti Eesti väliskaubandusest käib juba praegu eurotsooni riikidega ning mingisuguseid muutusi pelgalt raha vahetus inimeste elukvaliteedile kaasa tuua ei tohiks,» ütles ta.

Europiirkonna liikmesriikide, Euroopa Keskpanga ja ERM2 kuuluva riigina Taani esindajad otsustasid pühapäeval Brüsselis toimunud salajasel kohtumisel kiita heaks Eesti, Leedu ja Sloveenia liitumissoov vahetuskursimehhanismi ERM2ga. Enne euro kasutuselevõttu ei pea Eesti loobuma valuutakomitee süsteemist ega kindlalt fikseeritud kursist.

Samas tuleb täita kõiki Maastrichti kriteeriume.

Kõik kolm liitunut peavad rakendama konservatiivset eelarvepoliitikat, Sloveenia sai soovituse kärpida inflatsiooni ja Eesti parandada välistasakaalu. Samuti peab Eesti piirama laenukasvu, tagama finantsjärelevalve efektiivsuse ja majanduse konkurentsivõime. Samasugused soovitused sai Leedu.

Eesti Panga hinnangul on euro Eestis käibeletuleku varaseim võimalik tähtaeg 2006. aasta teine pool.

Täpne liitumisaeg sõltub Eesti Panga asepresidendi Andres Suti sõnul siiski sellest, kui hästi Eestil tingimusi täita õnnestub. Tema sõnul peavad nii pangad kui kaupmehed veel enne eurole üleminekut nii oma arvepidamist kui infosüsteeme arendama.

Postimees