8. mail, Euroopa päeva eel avab Tallinna Lennujaam linnarahvale oma esimese, 1954. aastal valminud reisiterminali uksed. Eesti Kunstimuuseum on renoveeritud lennujaama koostanud väljapaneku hoone eakaaslastest kujurite pronksskulptuuridest, mis jääb avatuks järgmise aasta alguseni.

Näitus sündis lennujaama ja kunstimuuseumi ühisest soovist avada rahvale seni vaid teleris näidatud ajalooline lennujaama ooteruum ja näidata samas kunstiteoseid, mis sündisid samal ajajärgul Eesti esimese lennujaamahoonega. Nii sai väljapanek endale nimeks „Lennujaama ajakaaslased, pronksskulptuurid Eesti Kunstimuuseumist”.

Eesti kujurid Aleksander Kaasik, Voldemar Mellik ja Lydia Laas olid saanud oma kunstnikuhariduse sõjaeelsetel aastatel. Arseni Mölder, Robi Rannast ja Lembit Tolli õppisid kujuriametit vahetult pärast Teist maailmasõda juba nõukogude ideoloogiast mõjutatud ajal. Neid skulptoreid ühendab aeg ja selle poolt kunstnikule esitatud nõudmised. Sõjajärgsel aastakümnel kadus kunstinäitustelt aktifiguur. Kunstisaale täitsid natuuritruult modelleeritud täpsete olustikuliste detailidega tööeesrindlased, sõjakangelased ja eeskujulikud koolinoored. Ent mitte ainult – kunstnikud leidsid ka ideoloogilises surutises lubatud võimalused, mille raamides valminud teosed rõõmustasid kaasaegseid tollastel kunstinäitustel.

Täna tunduvad hoogsas liikumises sportlaste kehad, eesti kalurid, rahvarõivais leelotaja ja muusikud oma täpselt modelleeritud rõivaste, instrumentide ja muude ajastuomaste tunnustega eksootiliselt vaatamisväärsed. Rusuv aeg on vajunud möödanikku, ent rahvusliku kunstipärandi paremik on ajastu positiivse märgina tänaseni meiega.

Tallinna Lennujaama vana terminal on ainulaadne segu 1930. aastate pseudoklassitsismist ja stalinlikust historitsismist. Eesti Wabariigi lõpuaastail korraldas riiklik teedevalitsus lennujaama ehitamiseks avaliku arhitektuurivõistluse. Riigi lõpupäevadeks jäid maja avamisest puudu vaid mõned detailid, kuid võõrvõim ja sõda jätsid tehtust alles vaid kandekonstruktsioonid. Ajastuomane stalinistlik rekonstrueerimisprojekt valmis aasta enne diktaatori surma. Lennujaama hoone avati 1955. aastal Oktoobrirevolutsiooni aastapäeval, nagu tol ajal kombeks. Vana lennujaama hoone pidulikud valged balustraadid, stukkdekoor ja rangelt geomeetriline ruumijaotus mõjuvad täna teisiti kui aastal 1954, mil just oli lõppenud süngeim ajajärk Nõukogude impeeriumi ajaloos. Ruumis meenutavad möödunut kaks ajastuomast maali: Viktor Karruse Moskva vaade ja Richard Sagritsa maal vanast Tallinnast, mõlemad valminud 1955. aastal.

Skulptuurid jäävad lennujaama kaunistama järgmise aasta alguseni.


Lisainfo:
Juta Kivimäe
Eesti Kunstimuuseum
Skulptuurikogu juhataja
Tel 602 6042
juta.kivimae@ekm.ee

Katrin Männimägi
AS Tallinna Lennujaam
Turundusspetsialist
Tel 605 8938
katrin.mannimagi@tll.aero