Vihm ähvardab põllumeestelt eurotoetused röövida

Pea terve juuni Eestit vaevanud vihmasajud võivad osa põllumeestest kauaoodatud eurotoetusteta jätta, sest niitudel ja söödaväljadel jääb juuli lõpuks esimene kohustuslik niitmine tegemata.
Ühtse pindalatoetuse saamiseks näevad eeskirjad ette, et rohumaad tuleb aastas vähemal korra niita ning see töö peab tehtud olema hiljemalt 31. juuliks. Läinud kuu vihmased ilmad selleks aga võimalust ei andnud ning kui täitub ilmatarkade ennustus vihmasest juulist, ei ole niita võimalik ka sel kuul.
Tartumaa Põllumeeste Liidu tegevtalunikust juhi Jaan Sõrra sõnul just seda paljud maaharijad kardavadki, sest loomapidajatel ei ole mõtet iga hinna eest rohuväljale niitma minna, kuna korralikku sööta sealt ei saa. «Võimalus oleks teha silo, kuid ega sedagi vihmaga niita saa, sest maa on nii tüma, et lihtsalt ei kanna masinaid,» rääkis ta.

Kui kõik see aga juhtub, võib Sõrra sõnul Eestit ähvardada veelgi suurem ikaldus kui mullu ning tema hinnangul peaks riik ennast selleks tõsiselt ette valmistama hakkama. Sellele juhtisid Tartumaa põllumehed hiljutisel kohtumisel ka põllumajandusministri tähelepanu.

Ministeeriumi pressiesindaja Iiris Saluri sõnul ei saa ministeerium esialgu midagi teha, sest kõigepealt peab vaatama, mis saagist lõpuks saab ja alles siis võib kahjusid kokku arvama hakata. Sellest hoolimata lubab ministeerium olukorral silma peal hoida ning vajaduse korral tegutseda.

Vihmad on üle Eesti probleeme põhjustanud pea kõigile maaharijatele – loomakasvatajad ei saa rohusööta koristada, teraviljakasvatajad põlde pritsida ning taimekasvatajaid kimbutavad kahjurid.

«Müüme oma liikmetele ka taimekaitsevahendeid ning nende ostmine on märkimisväärselt suurenenud,» rääkis Saluri. «Kasvatan ise muu hulgas ka kartulit ning lehemädanik hakkab niiskuse mõjul vaikselt tulema, kuid midagi eriti teha ei saa, sest vaovahed on vett täis.»

Polli aiandusinstituudi agronoomi Silvi Keerniku sõnul võttis kevadine külmalaine pea kõik õunapuuõied ja nii nemad tänavu õunasaaki ei oota. Sant on seis ka ploomidega, millele külm samuti kurja tegi. «Varased maasikasordid on samuti õnnetus seisus ning vihmast tingitud suure niiskuse tõttu kimbutab teisi maasikaid hallitus,» lausus ta.

Teravilja osas kardab ta aga seda, et kuigi saak võib korralik tulla, ei pruugi põllmehed seda pärast suviseid äikesetorme enam kätte saada, sest vili lamandub ära.

Selle põhjuseks on tõsiasi, et tavaliselt pritsivad põllumehed ühes taimekaitsevahenditega põldudele ka kõrretugevdajaid, kuid see on tänavu paljudel tegemata jäänud.

Saagi päästaks aga see, kui ilmad lähiajal soojaks läheks ja vihm järele annaks. Näiteks rapsile oleks Keerniku sõnul väga hea üks kuumalaine, mis aitaks praeguseks pidurdunud kasvu kiiresti järele. Sõrra sõnul ei luba ilmaennustajad aga paraku ilma märkimisväärset soojenemist ning see teeb maaharijad üsna murelikuks.


Postimees