Eestlased avastavad suvel soodsaid kodusanatooriume

07.07.2004
Isegi jahe ja vihmane suvi ei ole kärpinud eestlaste üha kasvavat indu minna puhkama kodumaistesse sanatooriumidesse, sest sealsed hinnad on muutunud järjest taskukohasemaks ja teenuste valik mitmekesisemaks.
Rohkem kui kümme aastat Pärnu Tervise sanatooriumi külastanud, oma patendifirmas töötav pensionär Tiia Koitel näiteks broneerib omale ravikoha juba aasta varem, sest ta teab, et suvel on see raske. «Kui sel aastal protseduuridega lõpetan, broneerin järgmiseks aastaks koha ära, et muretu oleks,» rääkis ta Postimehele.
Koitel põhjendas eestlaste kasvavat huvi sanatooriumide vastu üha rohkem inimeste teadvusse jõudva tõdemusega, et oma tervise eest tasub enne hoolt kanda, kui tõved päris valusalt külge hakkavad.

Sanatooriumid pole üksnes täis suvepealinnas Pärnus, vaid kõikjal Eestis. Tallinna külje all asuva Viimsi spaa müügiosakonna juhataja Kaisa Mailend ütles, et harjumatult rannavaenulik suvekliima on neile ainult kasuks olnud, sest päikest pole ning ranna asemel otsitakse lõõgastust sanatooriumist. «Mõne üksiku vaba koha võib-olla leiaks,» lisas ta eile tervisekeskuse täituvust hinnates.

Kui peagi kaheaastaseks saavas Viimsi spaas olid esimesel hooajal terviseteenuste põhilisteks kasutajateks välismaalased, siis nüüd leidub selle külastajate hulgas üha arvukamalt eestimaalasi.

Piiri tagant pärit puhkajad on jätkuvalt enamuses vaid Saaremaa ravilates, kus müügiosakonna müügiassistendi Katrina Killandi sõnul käivad tervist kosutamas peamiselt soomlased, sakslased ja taanlased.

Võrreldes teiste Eesti sanatooriumidega on Kuressaares teenuste hinnad kallimad.

Seevastu Värska sanatooriumi müügiesindaja Jüri Saar kinnitas, et neil on alati käinud palju eestlasi. Mullu moodustasid nad puhkajate koguarmeest koguni 89% ning umbes sama tulemust ootab Värska Saare sõnul tänavugi.

Jahe ilm soosib

Toila sanatooriumi müügiosakonna juhataja Villu Punga sõnul on ligi kolmveerand nende klientidest eestlased. Ta lisas, et jahe ilm pole sanatooriumi külastatavust kuidagi mõjutanud, pigem annab tunda uute konkurentide teke kogu Eestis.

Narva-Jõesuus on samuti eestlastest kundede arv märgatavalt suurenenud, küündides juba 70%ni kogu külastajaskonnast.

Kõik Postimehe küsitletud sanatooriumid tunnistasid, et eestlased hindavad enim nädalalõpupakette, mis on neile nii hinna kui raviprotseduuride poolest meelepärasemad.

Hinnavõrdlus näitab, et sageli osutub sanatooriumipakett taskukohasemaks kui hotelliteenus, sest tervisepaketi ühe ööpäeva hind sisaldab tavaliselt majutust, toitlustust, kolme raviprotseduuri ning tihti ka arsti konsultatsiooni.

Nädalalõpupaketi sanatooriumis jaksavad endale enamasti osta needki, kellele nädalat-kaht hõlmavad tuusikuhinnad üle jõu käivad.

Palju uusi teenuseid

Et kliente veelgi rohkem ligi meelitada, pakuvad sanatooriumid üksteise võidu üha uusi teenuseid. Pärnu Estonias on eestlastele mõeldes loodud koguni ambulatoorsed ravipaketid, mille hind ei sisalda majutust ega toitlustust.

«Need paketid on kohalike elanike hulgas väga populaarsed, sest kõrvaltänaval elades pole ju toitlustust ega majutust vaja,» ütles Estonia müügijuhi asetäitja Angelika Raid.

Enamikus Eesti sanatooriumides pole hinnad mullusega võrreldes oluliselt kõrgemad, kuid mõnes kohas on siiski tõusnud tubli kuuendiku.

Erandiks on Saaremaa spaa hotellid, kus eelmisel aastal oli suvehind nüüdsest ligi kaks korda odavam. Kuid ka sinna on võimalik suvehooaja lõppedes taas soodsama hinnaga tuusikuid soetada.

Postimees

Uudiste arhiiv