Miski ei takista Tartul saamast konverentsiturismi keskuseks

Sven Illing ergutab ettevõtjaid investeerima konverentsiturismi, mille arenguks on Tartus parimad eeldused Eestis.

Tartul on kõik eeldused olla Eesti konverentsiturismikeskus. 2003. aastal ööbis Eestis 51 919 välisriikidest pärit konverentsituristi, neist 78 protsenti Tallinnas, 8 protsenti Tartus ja 5 Pärnus. Tegelikult on Tartu potentsiaal palju kordi suurem.

Turism on Tartus tõusuteel. Näiteks võrreldes 2002. aastaga majutati mullu Tartus turiste tervelt 31% rohkem, sealhulgas välisturiste 36%. Tallinnas oli majutatud turistide hulga kasv 7% ja Pärnus 5%.

Tõmbenumbreid jätkub

Üks turismiliike, kus Tartul on järgnevatel aastatel võimalik veel kiiremini kasvada, ongi konverentsiturism.

Teaduskonverentside ligimeelitamiseks ei ole teistel Eesti linnadel võtta ülikooli aastast 1632. Ka on Tartu ülikoolides kõige enam teadlasi ja üliõpilasi.

Meditsiinikonverentsidel on maailma konverentsiturul suur osatähtsus. Kus on Eestis parim paik neid korraldada? Vastata on lihtne, kui teada, kus asub Eesti meditsiinikeskus, kus tegutseb 200 aastat tagasi aluse saanud kliinikum ja kuhu on rajatud modernne biomee-dikum.

Statistikaameti uuring «Innovatiivne tegevus Eesti ettevõtetes 1998–2000» näitab, et Tartu ettevõtjad on Eestis kõige innovatiivsemad. Tänasel päeval on nii erasektor kui ka riik jõuliselt panustamas teadus- ja arendustegevusse. Lähiaastail on loota eeskätt Tartus teadmistepõhise ettevõtluse arenemist. Aga selline ettevõtlus tõmbab ligi seminare ja üritusi, suurendades omakorda konverentsiturismi Tartus.

Et ettevõtjad julgeksid luua juurde rohkem hotellikohti ja konverentsisaale, peavad nad uskuma visiooni: Tartu on Eesti konverentsiturismi keskus, Conference City of Estonia.

Et konverentsikorraldajad ja ülikoolid hakkaksid rohkem konverentse korraldama, peavad nad veenduma, et Tartus saab seda teha väga hästi. Esmalt tuleb üheskoos üle saada müütidest, et Tartus ei ole majutuskohti ja et Tartusse on raske pääseda.

Saab ka lennates

Täna ei ole konverentsi korraldamisel suurimaks kitsaskohaks enam majutuskohtade nappus. Rahvusvahelise Assotsiatsioonide Ühingu (UIA) 2002. aasta uuringu põhjal on maailmas 34 protsendil rahvusvahelistest üritustest alla saja osaleja ja veerandil 100–250 osalejat.

Aastal 1992 oli terves Lõuna-Eestis 800 voodikohta, tänaseks on ainuüksi Tartus ligikaudu 1200 voodikohta. Samuti on Tartusse viimasel ajal tekkinud rida uusi rahvusvahelistele standarditele vastavaid hotelle, sealhulgas neljatärnihotell London.

Mis puutub Tartusse pääsemisse, siis siia saab ka lennates, sest Tartus on toimiv lennuväli. Praegu on see kasutusel eeskätt õppelendudeks, kuid mitte ainult.

Näiteks Hollandi, Malta, Ungari, Skandinaavia ja Balti riikide riigipead-ministrid on juba avastanud, et Tartusse saab tulla oma lennukiga. Soovite konverentsi jaoks lennukit tellida? Aga palun.

Võimalikud on ka tšarterreisid. Tõsi, suured Boeingud siin maanduda veel ei saa. Aga kui juba esitatud neli europrojekti kogumaksumusega 70 miljonit krooni heaks kiidetakse, siis Tartu Ülenurme lennuväli saab pikendatud, rekonstrueeritud ja tänapäevaste seadmetega varustatud lähima viie aasta jooksul. Kavandatavad investeeringud loovad eelduse regulaarlennuliinide avamiseks.

Teiseks. Iga suurema linna lennujaamast kesklinna konverentsipaika sõitmiseks kulub kuni paar tundi. See on maailmas erakordne, et lennujaam on linna sees nagu Tallinnas. Ometi võtab ka Tallinnas konverentsipaika jõudmine aega poole tunni ringis.

Tallinnast Tartusse sõit kestab vaid poolteist tundi kauem. Lähiaastail lüheneb see aeg veelgi, sest majandusminister Meelis Atoneni sõnul on Tartu–Tallinna kiirtee uuesti tõsiselt päevakorda võetud.

Kuidas arendada?

Peame otsima võimalusi, kuidas suurendada ülikoolide ja teadlaste huvi konverentside vastu Tartus. Teiste maade kogemus konverentsiturismi arendamisel näitab, et vaja on kõigi asjaosaliste koostööd.

Sihtasutus Tartumaa Turism on 26. augustiks kokku kutsunud konverentsiturismi ümarlaua, et arutada koos tegutsemise võimalusi.

Kui ettevõtjad tunnetavad nõudlust, jätkatakse hoogsamalt hotellikohtade ja konverentsisaalide loomist. See omakorda lisab võimalusi veelgi rohkem konverentse Tartu tuua.

Linn on toetanud konverentside korraldamist mõnest tuhandest kroonist mitmekümne tuhandeni. Näiteks rahvusvahelise geenifoorumi toetuseks on antud 50 000 krooni. Konverentside korraldamist Vanemuise kontserdimajas on raad soodustanud tasuta parkimiskohtade andmisega kuni mõnekümne tuhande krooni väärtuses.

Turismi tootearenduse ja turunduse programmist on ettevõtjatel võimalik taotleda 0,8 kuni 15,6 miljonit krooni konverentsiturismi tootearenduseks Tartus, Tallinnas või Pärnus. Turundustoetuseks saab jooksvalt taotleda 75 000 kuni 1 500 000 krooni.

Peatselt on avanemas ka Phare ESC 2003 turismi turunduse toetamise skeem.

Niisiis on Tartus väga head eeldused konverentsiturismi arendamiseks – ettevõtjad ei peaks kõhklema investeerimast konverentsiturismi.


Postimees