Arheoloogid kaevasid välja esimesed suurleiud

Suve hakul labidad mulda löönud arheoloogid on välja kaevanud esimesed suurleiud: Viljandi lossimägedest avastati iidne malenupp ja käärid, Keava linnusemäelt aga unikaalne salakäik.


Hoolimata aastaid Viljandi lossimägedel toimunud arheoloogilistest väljakaevamistest, ei näi selle kultuurkihtides leiduvatel väärtustel veel niipea lõppu tulevat. Tänavu suvel keskaegse ordulossi ühe hoone 600 aasta vanuseid müüre otsima asudes, ei leidnud arheoloogid mitte üksnes neid, vaid sattusid kaevetöödel peale hulgale märkimisväärsetele esemetele.

Väljakaevamisi juhendava, Viljandi muuseumi arheoloogi Arvi Haagi sõnul leidsid nad müüri varemeist näiteks hinnalised käärid ja ühe malenupu, mis esialgsel hinnangul pärinevad 15. sajandist. Päevavalgele toodud roostes pitsersõrmust peetakse ligi 400-aastaseks.

Malenupu võib Haagi sõnul lisada eelmisel aastal lossimägedest juba päevavalgele toodud ühele malendile ning neljale täringule. «Need on selge viide inimeste toonastele hobidele,» lausus arheoloog.

Samuti avastati kaevamistel hoone välismüüri tagant savist ja laudadest ehitatud vihmavee äravoolu renn. Juunis alanud kaevamised kestavad kindlasti selle nädala lõpuni, ent tulevik on veel lahtine. «Praeguses kohas on püstitatud probleemile vastus leitud ning mõistatus lahendatud,» lausus Haak.

Kas malend, pitsersõrmus ja käärid pälvivad selle aasta hinnalisemate leidude tiitli, on veel vara öelda.

Näiteks Raplamaal, Keava linnusemäel toimuvatel väljakaevamistel leidsid arheoloogid unikaalse salakäigu. Kuni 1,5 meetrit kõrge, paekivist seintega ja vaid 40–45 sentimeetrit lai salakäik hakkab peale linnuse õuelt ja liigub vallimäe alt nõlvale.

«Kuhu see käik lõpuks välja jõuab, ei oskagi veel öelda, sest pole veel nii kaugele jõudnud oma töödega,» rääkis kaevamisi juhendav arheoloogiaprofessor Valter Lang eile.

Unikaalseks teeb selle 12. või 13. sajandist pärit salakäigu leidmise asjaolu, et senini ei ole Langi sõnul Eestis ühtegi sellist avastatud. «Kui tavaliselt on uuritud ning leitud vallikäike, mis lähevad läbi valli ja kus liiguti kas või hobustega, siis see läheb valli alt ja suur mees ei pääse sealt niisama, rind ees liikuma,» lausus Lang.

Lisaks jätkavad arheoloogid Keava linnusemäelt juba mullu seal avastatud ligi 6000 aastat vana unikaalse tee uuringuid. «Otsime vastust, miks inimesed rajasid sohu mitmest kihist kokkupandud kasetohust sillutise,» selgitas professor.

Uuringute andmetel on Keava linnus pärit 5.–6. sajandist ning seal elasid inimesed vähemalt kuni muistse vabadusvõitluseni. «Asunikuks oli ilmselt kohalik pealik pere ja kaaskonnaga,» lausus Lang.

Ühed suuremad väljakaevamised algavad lähinädalatel Võrtsjärve põhjakaldal asuval Kivisaarel, kus uuritakse kiviaegset asulakohta ja matmispaika. Ka loodetakse olulisi leide päevavalgele tuua Saaremaal, kus uuritakse praegu mitut muistset sadamakohta, ja Kunda hiiemäel, kus arheoloogid töötavad kivikalmete kallal.

Mullused tähtsamad aardeleiud

• Eesti esimene muinas-Skandinaavia tüüpi üliku hauakamber Saaremaalt

• 13.–14. sajandist pärinev Veneetsia klaas Viljandi ordulinnusest

• Kasetohust sohu rajatud salatee Raplamaalt Keavast

• Üle 80 meetri katakombe Tallinnast Wismari raveliinist

• 500-liitrine supikatel Harjumaalt Padise kloostrist

• Sõjalaev Russalka

• Teise maailmasõja ajal Kiviõli lähedal alla kukkunud lennuk

Postimees