Uusimmigrandid hakkavad keelt õppima

Tulevast aastast saavad koolipinki istuvad immigrantide lapsed õppida eesti keelt nullist alates, kui valmib võõrtööliste laste siinsesse ühiskonda sulandumiseks kirjutatav tööraamat.

Eestisse saabuda võivatele võõrtööliste lastele mõeldes valmistab haridus- ja teadusministeerium koos integratsiooni sihtasutusega ette 11–16-aastastele noortele mõeldud eesti keele algtaseme tööraamatut, mille järgi saab ühes grupis õpetada eri rahvusest ja eri emakeelega lapsi, et anda neile eesti koolis ja ühiskonnas toimetulekuks vajalikud alusoskused.

Algatus üldse mitte eesti keelt oskavate laste õpetamiseks sai alguse Illuka põhikooli läinud kahest kurdist, kes koolipinki istudes eesti keelest aru ei saanud.

Õpetajatel oli raske

Sarnane kogemus on ka Tallinna Lilleküla gümnaasiumil, mille neljas klassis õppis itaalia lapsi.



Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õpetaja Sirje Martinsoo sõnul oli 7. klassis õppinud Mateole ikka üsna raske ajalugu õpetada, sest ainus võimalik suhtluskeel oli eesti keel, mida poiss praktiliselt ei osanud.

“Teisel poolaastal hakkas ta juba midagi aru saama, aga nalja sai õpetamisega küll,” lausus Martinsoo.
Sama kurtis ka geograafiaõpetaja, sest temalgi oli oma ainet üsna raske õpetada.

Ka Tartu Annemõisa koolis kaks aastat õppinud neli hispaanlast ei osanud alguses sõnagi eesti keelt, kuid on nüüdseks juba kaks ja pool aastat eesti keeles õppinud.

Nii itaalia kui ka hispaania pered olid huvitatud laste eesti kooli panemisest. Hispaanlased õppisid ka oma õppekava järgi ja käisid korra aastas Soomes tasemetöid tegemas, märkis haridus- ja teadusministeeriumi muukeelse hariduse nõunik Maie Soll. Tema sõnul on Eestis praegu ligi 200 kuni kaks aastat ühes koolis õppinud last, kellele kontekstil põhinevad keeletunnid võiksid kasuks tulla.

Ettevalmistatava keelekursuse järgi peaks olema võimalik õpetada eri emakeele ja kultuuritaustaga lapsi kas individuaalselt või väikestes gruppides, selgitas integratsiooni sihtasutuse haridusprogrammide keskuse projektijuht Marika Flaur.

Õpiku sisu ja tegevused on kavandatud nii, et laps omandaks eelkõige suhtluskeele, mis aitaks tal toime tulla nii igapäevaelus kui ka õppetegevuses. See tähendab, et õpetus ei toimu traditsioonilisel võõrkeele õppe meetodil, kus põhirõhk on sõnavaral ja grammatikal, tegevus on pigem kommunikatiivne ja ülesandepõhine, lisas Flaur.

Hollandi immigrantide ettevalmistusprogrammi ZEBRA eeskujule toetuva tööraamatu autorid on Ülle ja Mart Rannut.

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnul on eesmärk uusimmigrantide ning eriti nende laste integreerimine. “Ükskõik, kust nad ka tuleks, nii tulijatele kui ka Eesti riigile ja ühiskonnale on kõige soodsam, kui nad võimalikult kiiresti siia sisse elavad,” ütles Rummo.

Samas ei näita prognoosid, et Euroopa Liidu riikidest tuleks lähiajal suurt uusimmigrantide tulva, kuid Eesti peab ise otsustama, kas ja kui palju põgenikke maailma pingekolletest ja tööd otsivaid inimesi väljastpoolt
Euroopa Liitu vastu võetakse, lisas Rummo.


KOMMENTAAR

Õpetajat aitab oskus kontakti saada

Sirje Hänni, Tartu Annemõisa kooli direktor

Kõigepealt tuli õpetajatel õppida suhtlema õpilasega, kes on tulnud võõrale maale ja ei oska eesti ega ka inglise keelt. See oli kõige raskem ja siin ei aita ükski õpik, vaid oskus lapsega kontakti saada.

Õpetaja peab endale selgeks tegema, mida ta saavutada tahab – kas seda, et laps hakkaks suhtlema või et ta oskaks teha välja-treenitud teste.

Meie eesmärk oli laste integreerimine kooliellu ja tegime seda etapiviisiliselt. Esialgu 60 protsenti individuaalselt ja 40 protsenti klassitööna.

Tänavu lõpetas osa hispaanlasi seitsmenda ja osa kaheksanda klassi ning on nüüdseks jõudnud selleni, et pool koolitööst on individuaalne.

Ka laste vanemad ei osanud eesti keelt. Aga see polnud probleem, sest lapsed kohanesid hästi. Neil on pealegi teine temperament kui eesti lastel, samuti valmisolek ja motivatsioon.


EPL
www.epl.ee