Minister Atonen lubas rahastada Ülemiste ristmiku ümberehitust

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni sõnul kavatseb riik Eesti ühe suurema liiklussõlme, pidevates ummikutes vaevleva Ülemiste ristmiku ümberehitust kaasrahastada.

Pealinna ühe suurema liikluskoormusega liiklussõlm asub Tallinna lennujaama vahetus läheduses ning sinna suubuvad lisaks Tartu maanteele ja Peterburi teele ka tiheda liiklusega Järvevana ja Suur-Sõjamäe tee.

Ristmikule on juba aastaid tekkinud tipptundidel suuri ummikuid ning kuigi nii liiklusasjatundjad kui ka linnajuhid on ühel meelel, et oma läbilaskevõime juba aastaid tagasi ammendanud liiklussõlm tuleks võimalikult nobedasti ümber ehitada, on see rahanappuse tõttu seni tegemata.

Ainus võimalus Ülemiste ristmiku ummikuid lahendada on rajada sinna üks kuni kaks eritasandilist ristmikku, mis erinevatel hinnangutel võivad neelata kuni 500 miljonit krooni ehk ligi kolmveerandi kogu pealinna iga-aastasest investeerimisvõimest.


Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ütles eile Postimehele, et riik on valmis linna Ülemiste ristmiku ehitamisel aitama ja seda kaasrahastama. Ta lisas, et Tallinn ei ole Ülemiste ristmiku ehitamiseks seni ministeeriumilt raha küsinud ega võimalikku ehitusprojekti näidanud, mistõttu ei oska ta öelda, kui suure rahaga on riik valmis kaasa lööma.

Samas kinnitas Atonen, et ristmiku jaoks antav raha oleks kindlasti suurusjärgu võrra suurem kui tänavu pealinnale teedeehituseks eraldatud viis miljonit krooni. «See on liiklussõlm, mis tegelikult toob kogu Eesti Tallinna,» sõnas ta. «Riigil on siin kindlasti huvi olemas.»

Teedeküsimustega tegelev Tallinna abilinnapea Jüri Ratas ütles, et seniajani on linn plaaninud Ülemiste ristmiku aastatel 2005-2007 ümber ehitada era- ja avaliku sektori koostöös, mis tähendab, et erafirma ehitab liiklussõlme valmis ning linn ostab selle hiljem pikaajaliselt iga-aastaste tagasimaksetega välja.


Samas on samalaadne projekt Haaberstis seiskunud, sest rahandusministeeriumi hinnangul kasvataks see pealinna niigi suure laenukoormuse üle seadusega lubatu.

Ratas märkis, et Tallinn ei jää lõpmatuseni ootama võimalust ehitada Ülemiste ristmik valmis era- ja avaliku sektori koostöös, vaid kaalub ka võimalust leida selle jaoks raha linnaeelarvest ning küsida lisa riigilt ja Euroopa Liidu fondidest.

Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel sõnas, et pooleteise kuu pärast peaks selge olema, kuidas on ristmikku kõige otstarbekam ümber ehitada, ning tema hinnangul on raha leidmise korral tõenäoline alustada ehitustöödega 2006. aastal.

Praegu on kaalumisel kaks alternatiivset võimalust, kuidas ümberehitust teha. Üks neist näeb ette Järvevana ja Peterburi teed ühendama hakkava ühe hiiglasliku, ligi 900-meetrise silla ehitamist üle Tartu maantee ja ristmikul oleva raudteeviadukti.

Teine variant näeb ette kahe ligi 250-meetrise silla ehitamist – ühe silla abil viidaks Peterburi tee üle Tartu maantee, siis pikendataks Peterburi teed kuni Filtri teeni, kust rajatakse teine sild üle raudtee Järvevana teele.

Nii Koppel kui ka projektid esitanud erafirma K-Projekti direktor Rein Annusver pidasid tõenäolisemaks kahe väiksema silla rajamist.


Postimees