Eestis valitseb töötajate suhtes hoolimatus

Riigi kulud töötervishoiule on võrreldes Euroopa riikidega väikesed. Eesti töötajad kannatavad suhteliselt sagedamini kehvadest töötingimustest tuleneva tööstressi ning pikaajaliste haiguste all.

«Tööstress, mille tagajärjel pole töötaja veel haigeks jäänud, ei väljendu kusagil statistikas,» ütles tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan, kelle sõnul tuleneb stress Eestis levinud halvast töökorraldusest, ületundidest ja nõuetele mittevastavast töökeskkonnast.

Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi korraldatud küsitlus näitas, et Ida-Euroopas, sh Eestis, kaebab 40 protsenti inimestest ületunnitööst tekkinud väsimuse üle, mis on kaks korda suurem näitaja kui Lääne-Euroopas.

Eesti kuulub Euroopas esirinda ka pikaajaliste haiguste poolest, mille all kannatab iga neljas tööealine isik.

«Riik pole loonud mehhanisme, mis muudaks tööandjate suhtumist töökeskkonda ja töötajate tervisekaitsesse,» märkis Siitan. «Sarnaselt liiklusohutusega võiks näha ette võimalusi ka töötervishoiu propageerimiseks.»

Eesti kulutab vähe

Tööinspektsiooni nõuniku Tõnu Vare sõnul ei nähta Eestis ühtegi krooni ette ka tööõnnetuste ennetamiseks. Tööohutuse probleemid on Vare sõnul teravad ka teistes Ida-Euroopa riikides.

«ELiga maikuus liitunud riikides esineb surmaga lõppevaid tööõnnetusi peaaegu kolm korda rohkem kui vanades liikmesriikides,» märkis Vare.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO eelmise aasta andmetel moodustasid tööõnnetustest ja kutsehaigestumistest tingitud kulud neli protsenti maailma sisemajanduse kogutoodangust. Eestis oli sama näitaja 537 miljonit krooni ehk 0,5 protsenti SKPst. Arvestades tööõnnetuste arvu peaks tegelikud kulud olema 6 korda suuremad.

Eesti olukorra muudab Vare sõnul võrreldes teiste EL riikidega probleemsemaks asjaolu, et Eestil puudub ülevaade selle kohta, kui palju tööõnnetusi tegelikult juhtub.

«Eurostati eksperdi hinnangul registreeritakse Eestis vaid 35 kuni 40 protsenti tööõnnetustest,» märkis Vare. «Praegu toimib Eestis selline süsteem, et ettevõtjad on huvitatud tööõnnetuste varjamisest.»

Puudulik statistika

Tööinspektsioon registreerib vaid töölepinguliste töötajatega juhtunud õnnetused ning avalikkuse eest varjatuks jäävad füüsilisest isikust ettevõtjate või töölepinguta töötavate isikute tööõnnetused. Kui Euroopas on kõige enam tööõnnetusi ehituses, siis Eestis hoopis puidutööstuses.

Vare sõnul pole konkreetseid uuringuid tehtud, kuid statistika võib olla erinev seetõttu, et ehituses töötab Eestis palju ilma lepinguta töötajaid. «Loomulikult on tööandjal siis ka põhjust õnnetusi varjata,» tõdes Vare.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse esimehe Harri Taliga sõnul diagnoositakse Eestis kutsehaigusi palju kordi vähem kui näiteks Põhjamaades, mis ei tähenda, et Eestis on kutsehaigusi vähe, vaid neid lihtsalt ei registreerita.

«Kutsehaiguste diagnoosimine on komplitseeritud ja vaevaline protseduur, mis võib kannatanud töötaja jaoks kaasa tuua mitte üksnes pika kohtuvaidluse, vaid ka senise töökoha kaotuse,» märkis Taliga. Tööõnnetuste hüvitiste kogusumma on Eestis küll viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud, näiteks 1997. aastaga võrreldes maksti mullu hüvitisteks koguni 3,5 korda suurem summa ehk üle 30 miljoni krooni.

See ei näita Vare sõnul siiski tööõnnetuste arvu kasvu, vaid hüvitisteks ettenähtud summade suurenemist.

Taliga sõnul on pea kõigis ELi riikides rakendunud kutsehaiguskindlustuse süsteem, mille maksavad kinni tööandjad ja millest märkimisväärne osa raha läheb tööõnnetuste ennetamiseks ja rehabilitatsiooniks.

«Töötingimused sõltuvad ju ainult tööandjast,» ütles Taliga põhjuse, miks peaks kindlustusrahasid maksma just tööandja.

Tööandjad vastu

Ka Eesti olukorda võiks Vare arvates selline süsteem parandada. «Eestis on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi juba ligi kümme aastat ette valmistatud, kuid siiani pole kokkuleppele jõutud,» ütles Vare.

Sotsiaalminister Marko Pomerants ütles eile, et septembris peaksid ettepanekud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi kohta jõudma valitsusse. «See pole üllatus, et tööandjad sellele vastu on,» märkis Pomerants.

Kuidas kontseptsiooni lõplik variant välja näeb, saab sotsiaalministri sõnul öelda septembris. Sotsiaalministeeriumi praeguse kava kohaselt peaks kindlustuse eest hakkama maksma tööandja. «Uue süsteemi rakendamisel vabanevad omakorda ravikindlustusrahad ja see peaks riigile igati kasulik olema,» lisas Taliga.

Postimees