SLK jätkab reisijatevedu mandri ja saarte vahel

Saaremaa Laevakompanii jätkab oktoobrist reisijate vedu mandri ja saarte vahel riigi ligi 80 miljoni kroonise aastatoetusega ühisfirmas koos Tallinna Sadamaga, kinnitasid Postimehele asjaga lähedalt seotud allikad.

Ligi poolteist aastat kestnud otsingud Saaremaa Laevakompanii (SLK) asemele alternatiivse ja soodsama praamifirma leidmiseks on lõppemas edutult ning riigiesindajad on leppimas olukorraga, kus laevakompanii jätkab senisel kujul reisijate vedu ühisfirmas koos Tallinna Sadamaga.



Esialgse kokkuleppe kohaselt osalevad mõlemad pooled ühisfirmas, mille nime pole veel välja mõeldud, võrdsetel alustel. SLK paneb omalt poolt ühisfirmasse praamid, töötajad ja oskusteabe, riik annab aga Tallinna Sadama kaudu dotatsioonid ja kindla turu.

Lisaks teeb sadam ettevõttesse investeeringu, mille arvelt võidakse näiteks ehitada uued laevad Hiiumaa liinile.

Ei Tallinna Sadama ega SLK esindajad soostunud ühisfirma loomise tingimusi kommenteerima, viidates konfidentsiaalsusnõudele. Tallinna Sadama juhatus esitab kokkuleppe projekti ettevõtte nõukogule kooskõlastamiseks järgmisel esmaspäeval.

Ootamatu pööre

Eelmise nädala neljapäeval saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske üllatuslikult SLK tegevjuhile Tõnis Rihvkile ühelauselise kirja, milles palus hiljemalt neljapäevaks teatada, millistel tingimustel on SLK nõus jätkama avalikku liinivedu pärast 1. oktoobrit.

«See on suhteliselt ootamatu teemaarendus, kuna meil on teatud eelkokkulepped Tallinna Sadama ja teiste operaatoritega, lisaks töötame aktiivselt Ventspilsi liini kallal,» kommenteeris SLK nõukogu liige Aivar Jõgi, kelle sõnul vastab praamifirma kirjale palutud ajaks.

Ühisfirma äriidee kohaselt peaks riik jätkama praamiühenduse pidamiseks dotatsioonide maksmist senises ulatuses, kuigi järgmise aasta riigieelarve eelnõus pole selleks raha ette nähtud. Seda küsimust arutab valitsus järgmise nädala neljapäeval.

Atoneni lubadus

Veel veebruaris lubas majandusminister, reformierakondlane Meelis Atonen valitsuse kabinetinõupidamisel, et tema plaani õnnestumisel pääseb riik praamidotatsioonide maksmisest.

Selle lubaduse võivad koalitsioonikaaslased Res Publicast ja Rahvaliidust tuua põhjuseks, miks nad nüüd tõrguvad andmast saartevaheliseks praamiühenduseks ligi 80 miljonit lisakrooni. Praeguse eelarvestrateegia kohaselt on järgmiseks aastaks väikesaarte reisijateveo dotatsiooniks nähtud ette 15 miljonit krooni.

Atonen on põhjendanud dotatsioonist loobumise võimalust Tallinna Sadama ideega osta saartega ühenduse pidamiseks vajalikud praamid riigi rahalisel toel.

Kuna laevade ostuga läks väga kiireks, siis praegusel juhul tuleks dotatsioonide maksmise variant laevaostuga võrreldes riigile siiski soodsam, mistõttu loobuti esialgsest kavast.

Rahvaliidu aseesimehe, Tallinna Sadama nõukogu liikme Jüri Saare hinnangul praamide dotatsiooni küsimus tõenäoliselt valitsuses erilisi probleeme ei tekita, sest alternatiiviks oleks piletihindade tõstmine. «Ma pole kunagi arvanud, et head teenust saaks ilma raha maksmata,» märkis ta.

Saare sõnul poleks tal saarlasena isiklikult midagi ka selle vastu, kui ühisfirma nimeks saaks kas või Hiiumaa Laevakompanii. «Oluline on, et kass hiiri püüaks, mitte see, mis värvi ta on,» rõhutas Saar.

Mullu doteeris riik praamiliiklust 86,8 miljoni krooniga, lisaks maksti lisareiside eest 2,5 miljonit. 2004. aasta üheksaks kuuks eraldati praamiliinidele 62,5 miljonit krooni.

Mis summaga ning mis vahenditest doteeritakse praamiliine aasta viimasel kolmel kuul, on veel lahtine.

Postimees