Laenubuum kasvatas pankade kasumit

Aastaga ligi poole võrra kasvanud laenuportfellid lubavad pankadel hoolimata tihedast konkurentsist ja erakordselt madalatest intressidest teenida rekordilist kasumit.


Hansapank ja Nordea teatasid eile viimastena suurtest pankadest tänavuse esimese poolaasta majandustulemused. Mõlemad pangad rõõmustasid oma aktsionäre suure kasumiga. Seejuures suutis Balti riikide suurim finantsfirma Hansapanga Grupp kasvatada oma kasumit aastaga 47 protsendi võrra.

Hansapanga Grupi juhi Indrek Neivelti hinnangul algas panga jaoks aasta väga edukalt. «Tulemus üllatas meid ennastki,» märkis Neivelt. «Laenude kasv ületas ka kõiki meie ootusi. See on peapõhjus, miks panga tulemus oli oodatust parem.»

Läti Hansabanka puhaskasum kasvas aastaga 148 protsenti. Panga turuosa kasvab ka Leedus. Läti ja Leedu kiire kasvu tõttu on Eesti osakaal Hansapanga Grupi puhaskasumis langenud 54 protsendini.

Neivelti sõnul loodab Hansapank pangandustegevusega Venemaal alustada järgmisel suvel. Samas kasvas Hansapanga kasum Eestis aeglasemalt kui Ühispangal või Nordea pangal. Hansapangal õnnestus tänavu teises kvartalis peatada osakaalu vähenemine Eesti laenuturul. Veel paar aastat tagasi ulatus Hansapanga turuosa siin üle 55 protsendi. Praeguseks on see kahanenud 49 protsendini.

«Viimased kaks kvartalit pole see näitaja enam vähenenud,» ütles Hansapanga investorsuhete juht Mart Tõevere.

Analüütikute hinnangul aitas Andres Liinati asemel jaepanganduse juhiks nimetatud Priit Põldoja Hansapanga surnud punktist üle.

Nordea panga tulemused olid oodatust paremad. Panga laenu- ja liisinguportfell kasvas Eestis aastaga 48 protsenti. Nordea juhtide sõnul väljastas pank eluasemelaenuturu soodsaima intressiga laene. Nordea Eesti puhaskasum kasvas esimesel poolaastal 45 protsenti – 77,5 miljoni kroonini.

Pankade rekordisadu võib lõppeda, kui intressid tõusma hakkavad. Esimest intressitõusu prognoosivad analüütikud juba selle aasta lõpus. Praegu on pankade intressimarginaalid ehk siis hoiuste ja panga poolt sisse laenatud raha ning klientidele väljastatud intressimäärade vahe langenud väga väikeseks. Aga just selle vahe pealt suur osa pankade kasumist teenitaksegi.

Hansapanga finantsjuhi Kristina Siimari sõnul on näiteks Leedu marginaal olnud juba mõnda aega madalam kui Lätis ja Eestis. «Kui hinnata Skandinaavia panganduse suurt mõju Balti turule, on võimalik, et nii Eesti kui ka Läti marginaalid langevad veelgi.»

Praegu on Eestis pankade intressimarginaalid kaks korda kõrgemad kui Skandinaavias.

Postimees