Riigiasutused on täis õppelaenuga töötajaid

Õppelaenuga riigitöötajaid on tänavu nii palju, et riigieelarves laenude kustutamiseks ette nähtud summa on juba kahekordselt lõhki, kirjutab Äripäev.

Peaaegu kõik küsitletud ministeeriumid tunnistavad, et kõrgkooli lõpetanute asumine võrreldes erasektoriga suhteliselt madalapalgalisele riigitööle on kasvanud. Avalikku sektorisse tööle asumise üheks maiuspalaks on võimalus pärast aastast teenistuskäiku taotleda õppelaenu kustutamist.

Näiteks põllumajandusministeeriumis taotles õppelaenu kustutamist mõni aasta tagasi vaid viis ametnikku, tänavu aga soovib õppelaenu kustutamist 67 põllumajandusametnikku.

Tinglikult kõige noorem seltskond töötab justiitsministeeriumis, seal on õppelaenuga pooled töötajatest. Ülikoolilõpetajate seas on populaarsemad tööle asumise kohad veel siseministeerium, rahandusministeerium ning haridus- ja teadusministeerium – neis asutustes kustutab riik õppelaenu ligi kolmandikul töötajatest.

Haridus- ja teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna juhataja asetäitja Tarmu Kurmi sõnul on viimase kahe aasta jooksul ministeeriumi tööle võetud arvukalt hiljuti õppeasutusi lõpetanud õppelaenu tagasimaksekohustusega inimesi. “Kui inimesel on valida samaväärse tööpakkumise vahel era- või avalikus sektoris, valitakse riigiasutus, sest õppelaenu põhiosa kustutamine on oluline boonus,” rääkis Kurm. “Samas kui töö ja palgapakkumine on erasektoris parem, siis ei loe ka õppelaenu kustutamise argument.”


EPL