Atonen tahab praamid jõuga merele ajada

Majandusminister Meelis Atonen tahab kohustada konkurentsiseaduse toel monopoolset Saaremaa Laevakompaniid praamivedusid Lääne-Eestis jätkama, kuigi praamifirma ähvardab praamid oktoobrist seisma jätta.

Eile varahommikul kohtusid Atonen ja Saaremaa Laevakompanii (SLK) nõukogu liige Aivar Jõgi advokaatide juuresolekul, kus minister pakkus praamifirmale 2,5-aastast lepingut praeguse kompensatsiooniga.

«Me ei saa aru, mis toimub,» kommenteeris Jõgi. «Oleme kolm kuud läbi rääkinud Tallinna Sadamaga , kes on pidevalt kinnitanud, et neil on selleks ministri volitused, ja nüüd kinnitab Meelis Atonen, et neil polnudki õigust kokkulepet sõlmida.»


Atonen polnud paraku nõus riigile suhteliselt kahjulikust ühisfirma loomisest enam Jõgiga rääkima, sest see oleks tähendanud 200 miljoni krooni investeerimist, millele oleks lisandunud veel iga-aastane üle saja miljoni kroonine dotatsioon. SLK omakorda keeldus senistel tingimustel praamivedude jätkamisest, sest see oleks tähendanud ettevõtte hävingut, kui riik oleks kahe aastaga ehitanud endale uued praamid.

Pärast SLK otsust laevad seisma jätta tõi minister välja salatrumbi. Atonen tegi valitsusele ettepaneku kuulutada valitsus SLK olulise turujõuga ettevõtteks, kellel on erivahendid, mida ei saa asendada. See otsus tähendaks, et konkurentsiamet kohustaks laevafirmat õigustatud hinnaga praamiliiklust jätkama.

«Võib tunduda imelik, et Reformierakond kui kapitalismi lipulaev asub eraettevõtlust piirama, kuid tegemist on avaliku huviga,» selgitas Atonen. «Näiteks elektrivõrgud ei saa kehtestada suvalist hinda ning nii ei saa teha ka monopoolne praamifirma.»

Atonen ütles, et tema majandusministrina SLK ja Tallinna Sadama ühisfirmat mingil juhul ei toeta ning ka valitsuses leidis see ainult kriitikat.

«Meile aitab, nii need asjad ei käi,» kommenteeris Aivar Jõgi. «Kui keegi arvab, et võib meid lihtsalt kaks aastat lollitada ning ettevõtte arengu seisma panna, siis ta küll eksib. Oktoobrist jätame sel juhul praamid kai äärde seisma ja lõpetama praamiveod.»

Jõgi leidis samas, et Atoneni plaanis on auke, mille sisu ta ei soovinud täpsustada. Samas lisas ta, et enamik praame ei kuulugi SLK-le, mistõttu on ka keeruline monopolist rääkida. «On olemas ka Tallinki kiirlaevad ja muud võimalused,» lisas Jõgi.

Reformierakonna koalitsioonikaaslased suhtusid Atoneni plaani kahtlustega ning soovitasid tal veel nädala selles leiduvate küsitavustega tegeleda.

«Ootame Atonenilt vettpidavat plaani, sest praegune variant veel täielikku garantiid ei anna,» ütles rahandusminister Taavi Veskimägi pärast valitsuse õhtust istungit ajakirjanikele.

Siseminister Magus Leivo sõnul on arusaamatu, et riik on raisanud aega ja raha Tallinna Sadama kaudu praamiliikluse korraldamiseks ning nüüd selgub, et sadamal polnudki justkui läbirääkimisteks volitusi. Leivo sõnul on kaheldav, kas on võimalik SLKd jõuga sundida praamiliiklust jätkama, ning ta soovitab pigem Atonenil istuda läbirääkimiste laua taha.

Valitsus viivitab

Atoneni kinnitusel keelas ta 10. augustil Tallinna Sadama juhil Mart Toomingal igasugustele lepingutele SLK-ga alla kirjutada, mistõttu ootab ta peagi sadamajuhtidelt vastust, miks sõlmiti keelust hoolimata riigile nii kahjulikel tingimustel kokkulepe.

Postimeest konsulteerinud vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on Atoneni plaan teostatav, kuigi võib lõppeda pika kohtuvaidlusega.

«Antud probleem on keeruline, aga selline seaduslik mehhanism on olemas,» kommenteeris advokaat Leon Glikman. «Kui tegemist ei ole tavalise turusituatsiooniga ja tegu on monopoolse ettevõttega, kellel on erivahendid ehk laevad, mida ei saa mõistlike vahenditega dubleerida, siis saab riik monopoolset ettevõtet kohustada vedusid jätkama.»

Euroopa konkurentsiõiguse kohaselt ei tohi monopoolne ettevõte keelduda vastava teenuse osutamisest, kui seda ei saa teisiti asendada. Glikmani sõnul võib sellega kaasneda samas hüvitise nõudeid, mille suurust on keeruline ennustada.

Res Publica liikmest Tallinna Sadama nõukogu liige Indrek Raudne sõnas, et Atoneni plaan peaks olema teostamiseks 150-protsendilise garantiiga. «Kui see variant toimib, oleks väga hea, kuid sellega kaasnevad riskid on liiga suured,» arvas Raudne.

Lisaks kohtuvaidlusega seotud riskidele võib selguda, et SLK laevad on juba koormatud muude kohustustega või nad lihtsalt sõidavad oktoobri alguses minema, mistõttu pole ka võimalik kedagi tööd jätkama kohustada.


Postimees