Lihula monumendist sai valla suurim turismiobjekt

Kuigi mälestussammas asub surnuaias, ei ole turistide rohkus leinajaid segama hakanud.
Üle-eelmisel nädalal püstitati Lihula surnuaia lähedale Saksa sõjaväes võidelnud eestlastele monument, mida on vaatamas käinud inimesi nii Eestist kui ka välismaalt.

Monumendi läheduses elava Asta Kruusimägi sõnul on vastuolulise mälestussamba vastu suur huvi, tema käest on paar korda teed küsitud. “Alguses küll ikka väga palju käidi ja tuli neid, kes Lihulast polnud midagi kuulnud ning küsisid vaid, et kus surnuaed on,” üles ta. Monument asub surnuaia lähedal platsil. Külastajate rohkus surnuaias käijaid tema sõnul siiski ei sega.

Lihula vallavanem Tiit Madisson ütles, et tema pole veel trehvanud hetke, kui ühtegi inimest poleks monumendi juures. “Siin on avamise järel käinud tuhandeid inimesi, käivad suurte ekskursioonibusside ja autodega,” rääkis ta.

Infotahvel lisaks

“Hirmus palju ekskursante käib ning ajan praegu Tallinnas kokku materjali stendi jaoks, kuhu tahame neljas keeles kirjutada, miks Eesti sõdurid sõdisid Saksa mundris, ja 1940 ja 1941 toimunud punasest terrorist.”

Inimesed tulevad monumendi juurde erinevatel põhjustel. “Suurel osal Eesti peredest on keegi sõdinud Saksa mundris, paljud ei teagi, kus nad maetud on ja seepärast käiakse ning tuuakse lilli ja küünlaid, see on peapõhjus,” ütles Madisson.

Monumendi vastu on suurt huvi tundnud ka välismaa ajakirjandus, laupäeval selgitas Madisson kolm tundi Eesti ajalugu ajalehele Sunday Telegraph.

Kuigi monumendi avamise ajal oli ähvardusi, et seda kavatsetakse lõhkuda, pole mingeid vandalismikatseid mälestusmärgi suhtes olnud. Alguses valvas mälestussammast pidevalt Falcki patrull, mis hoiab ka nüüd monumendil aeg-ajalt silma peal.

Lääne politseiprefektuuri komissari Kaja Kuke sõnul pole politseil mälestusmärgiga probleeme olnud, kuid algatatud väärteo- ja kriminaalmenetlused pole lõpetatud.



EPL