Vandaalid rüüstasid punavõitlejate ausamba

Lihula mälestussamba mahavõtmine sai ööl vastu eilset kardetud vastuse – vandaalid näppasid sama linna punavõitlejate ausambalt kaks marmortahvlit ja tsementeerisid kinni viisnurgaga bareljeefi.

Teistkordse rünnaku ohvriks langenud ausammas seisab Lihula kalmistul vaid mõnekümne sammu kaugusel kohast, kust politsei viis neljapäeva õhtul valitsuse korraldusel ja kivirahe saatel ära kurikuulsa mälestusmärgi bolševismi vastu sõdinud Eesti meestele.

Kui järgmiseks hommikuks oli punavõimu eest langenutele püstitatud sammas üle kallatud punase värviga, siis eile hommikuks oli see juba täielikult rüüstatud.

Kadunud olid ausamba esi- ja tagaküljel olnud plaadid kirjaga «Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest». Samba esiküljele jääv viisnurgakujuline bareljeef oli aga kaetud oskuslikult ühtlaseks silutud tsemendikihiga ja sellele oli katteks peale pandud veel viis keraamilist kivi.

«Laupäeval õhtul oli sammas igatahes täiesti korras,» rääkis Postimehele kalmistu lähedal elav noormees. «Isegi värv oli läinud, sest päeval käisid seda küürimas kaks meest, kes rääkisid vene keeles. Ühel oli mingi munder seljas.»

Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld mõistis vandalismiakti hukka ja nimetas seda ülimalt väiklaseks, lapsikuks ja madalaks käitumiseks. «Siiralt kahju on, kuigi seda oli ju karta, et valitsuse neljapäevase käitumise tagajärjed võivad olla ettearvamatud,» tunnistas ta. «Mina siiski lootsin, et inimesed ei hakka selliseid lolluseid tegema.»

Kas tegu võib olla provokatsiooniga ja kes on rüüsteakti taga, selle üle ei julgenud Kastepõld eile spekuleerida. Neile küsimustele hakkas politsei vastust otsima juba eile hommikul.

Siseminister Margus Leivo sõnul teeb politsei kindlasti kõik selleks, et tabada tema hinnangul oma tegu põhjalikult ette valmistanud sambarüüstajad. «Varem või hiljem leitakse vandaalid üles, sest oleme seni kõik hauarüüstajad suutnud tabada ja tabame nemadki,» avaldas ta arvamust. «Kus tegijaid, seal nägijaid.»

Vesi propagandaveskile

Leivo sõnul näitasid kurjategijad punaausamba lõhkumisega üksnes oma rumalust. «Kõik need, kes sellisel moel loodavad küsimusi lahendada, peavad aru saama, et tegelikult lisavad nad vett Vene propagandaveskile, mis Lihula mälestussamba ülespanekust kõige enam võitis,» lausus Leivo.

Siseminister ei soovinud samuti spekuleerida teemal, kes võiks olla vandalismiakti taga.

Leivo avaldas lootust, et selliseid aktsioone enam ei järgne, ja seepärast ei kavatse ta anda ka politseile käsku võtta tugevdatud valve alla näiteks Tallinnas paiknevad punasõdurite ausambad. «Ma arvan, et pinged on juba vaibunud, ja loodan siiralt, et põhjust paanikaks meil pole,» lausus ta.

Res Publica aseesimees ja Riigikogu liige Jaanus Rahumägi väitis samuti, et Lihula intsidendi järellainetused võib lugeda lõppenuks. «Ma saan nende inimeste tunnetest täiesti aru, kes tunnevad end praegu solvatuna, sest mu enda vanaisa sõdis Saksa poolel sõjaväes, kuid me elame tänapäevas ja peame arvestama tänapäevase reaalsusega,» märkis ta.

Monumendi saaga

• 20. augustil avati Lihulas monument kirjaga «Eesti meestele, kes sõdisid 1940 – 1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel». Eestvedajaks oli Lihula vallavanem Tiit Madisson.

• 2. septembri pärastlõunal otsustas valitsus oma kabinetiistungil monumendi maha võtta. Selleks anti korraldus politseile ja päästeametile. Politsei põrkus Lihulas kohalike elanike vastuseisule, neid loobiti kividega. Korravalvurid omakorda võtsid kasutusele kilbid, nuiad ja pisargaasi.

• 3. septembril põhjendas peaminister Juhan Parts monumendi mahavõtmist sellega, et ausammas kujutas endast Eestile julgeolekuriski ja kahjustas riigi mainet.

Allikas: PM