Filmiarhiiv äratas ellu 90-aastase Eesti esimese mängufilmi

90 aastat pärast esilinastust jõuab taas publiku ette Eesti esimene mängufilm «Karujaht Pärnumaal». Tegu on digitaalselt restaureeritud koopiaga, mis valmis tänavu kevadel Soomes.


Homme Tallinna Kinomajas esitamisele tuleva 14-minutilise filmi väntas 1914. aastal Johannes Pääsuke, aluseks omal ajal kõneainet põhjustanud eestlaste ja sakslaste võimuvõitlus Pärnu linnas.

Tähelepanuväärseks laiemaski kontekstis muudab «Karujahi» asjaolu, et see kujutab poliitilis-allegoorilist satiiri, mitte sentimentaalset armastus- või piiblilugu, millega erinevate riikide rahvuslik filmikunst on üldjuhul algust teinud.
«See, et Eesti esimene mängufilm on pärit aastast 1914 ja seejuures veel alles, tõstab kõvasti prestiiži – Aafrikaga meid enam naljalt ühte patta ei panda,» sõnas Eesti Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas. «Seda enam peaksime oma väärtusi hoidma.»


Imekombel säilinud linateose restaureeris Digital Film Finland OY. Filmiarhiivile läks see koos koopiatega, sealhulgas digitaalsega, maksma 118 000 krooni.

Nagu kinnitas Tomingas, esindab tulemus filmirestaureerimise konservatiivsemat suunda.

«Maailmast leiab ohtralt näiteid, kus vana film on tehniliselt veatuks ja ühtlasi ka elutuks klantsitud. Meie üritasime säilitada originaali hõngu, jättes muu hulgas alles ka kraaped ja surinad,» selgitas arhiivi direktor.

Restaureerimise käigus eemaldati vaid suuremad defektid ja parandati pildi kontrastsust, samuti sai film puuduvad algus- ja lõputiitrid.

Kahjuks polnud võimalik taastada omaaegset kaadrikompositsiooni, mis rikuti 1980ndate algul, kui film tuleohtlikult nitroalusel originaalilt atsetaatlindile ümber kopeeriti ja lähtematerjal hävitati.

Eesti esimese mängufilmi restaureerimine on osa mahukast projektist, mille arhiiv on käivitanud meie filmipärandi päästmiseks ja säilitamiseks. «Ühelt poolt on «Karujaht» meile oluline kui esimene pääsuke, teisalt juhib tähelepanu, kui palju veel teha oleks,» tunnistas Tomingas.

Kokku on restaureerimist ja digiteerimist vajavate filmide järjekord paigas kuni 2008. aastani.

Järgmisel aastal plaanib arhiiv ette võtta kroonikakaadrid, mis jäädvustavad Eesti laulupidusid.

Sealjuures pärineb unikaalseim ülesvõte aastast 1913, olemas on ka kroonikad 1923., 1928., 1933. ja 1938. aasta laulupeost, kokku on filmilinti 1,5 tundi.

Pääsukese kogumik

Kavas on restaureerida ka Johannes Pääsukese mahukas kroonikafilmide pärand alates «Retkest läbi Setumaa» ja lõpetades «Ajalooliste mälestustega Eestimaa minevikust».

Osa väärtuslikust materjalist on olemas vaid nitrolindil, mis on hoiutingimustest sõltumata kergesti häviv. «Õigupoolest on sel puhul tegu eesti filmi päästeoperatsiooniga,» rõhutas Tomingas.

Järjekorras ootavad veel Theodor Lutsu «Kas tunned maad...», Konstantin Märska «Kalurid» ja teised kohalikku kultuurilugu ja olusid tutvustavad kroonikapalad.

2008. aastaks peaks restaureerimiseni jõudma ka täispikad mängufilmid «Jüri Rumm» (1929) või «Kire lained» (1930).

Eesti filmipärandist on varem restaureeritud «Viimne reliikvia» ja säilinud 4-minutiline katkend animafilmist «Kutsu Juku seiklusi», esimene Tallinnfilmi, teine Eesti Filmi Sihtasutuse initsiatiivil. Tallinnfilmi ja EFSA plaanis on ka Arvo Kruusemendi «Kevade» restaureerimine, mis peaks teoks saama järgmisel aastal.


«Karujaht Pärnumaal» koos filmiarhiivi valikprogrammiga linastub homme kell 17 Tallinna Kinomajas. Sissepääs tasuta