Juurde tekkivad noortekeskused jagavad raha ühisest katlast

Täna kella 15-21 korraldab Pärnus Metsa 10 tegutsev noortekeskus CHE avatud uste päeva, kus ennast tutvustab veel kaks uut noortekeskust.
Kui mõne aasta eest võisid Pärnu noored noortekeskustest ainult unistada, siis tänavu on kaks aastat edukalt tegutsenud CHE kõrvale tulnud Kuninga 19 asuv keskus Force Majeure ja Ringi 1 Jana Trinki erakoolis tegutsev Centrum.
Koostöö kõrval tuleb avatud noortekeskustel jagada ühist rahakotti, kuhu summasid poetavad Pärnu linn, projektipõhised fondid ja Pärnu maavalitsuse avatud noortekeskuste projektikonkurss.

Kokku neli noortekeskust?

Sel aastal nägi linnaeelarve avatud noortekeskustele ette 250 000 krooni, millest 190 000 sai taotluse alusel CHE. Ülejäänud rahasumma kulub linnalt sel aastal ruumid saanud Force Majeure’ile.

Pärnu linnavalitsuse noorsootööspetsialisti Kadi Kalmuse sõnutsi on linnaeelarves tänavu noortekeskustele kindel summa, mille jagamisel linn on seni arvestanud keskuse taotlusega. "Nüüd tuleks teha kord, kuidas ja mille alusel noortekeskustele raha jagama hakata. Peame kokku leppima, kas jagamise alus on keskuse ruutmeetrite arv, külastatavus või midagi muud," selgitas Kalmus.

Linnavalitsuselt taotluse alusel saadud rahast võib keskus tasuda senise korra kohaselt halduskulud ja palgad. Mööbli ja tehnilised vahendid peaksid keskused hankima projektide kaudu.

Kalmus ütles, et tõenäoliselt tuleb vaadata, millised keskused tegutsevad olemasolevate organisatsioonide juures, sest nende puhul tasutakse maja halduskulusid nii ehk nii.

"Linn andis näiteks Kuninga 19 ruumid tasuta kasutada ja maksab kütte ning elektrigi eest," viitas Kalmus.

Noorsootööspetsialisti arvamust mööda pole Pärnus noortekeskusi juba töötavast kolmest hoolimata palju. Neljanda keskuse mõtet on mõlgutanud Nooruse maja. Kalmus kinnitas, et Ülejõele oleks noortekeskus väga teretulnud.

"Minu nägemuse kohaselt võiks igas linnaosas üks noortekeskus olla," lisas ta.

Läheb rebimiseks

Avatud noortekeskuste loomiseks või nende tegevuse toetuseks jagas riik sel aastal Pärnumaale 200 000 krooni. Pärnu maavalitsuse avatud noortekeskuste projektikonkursil jaotati kevadel sellest summast ära kaks kolmandikku, ülejäänud raha jagatakse sügisel.

Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Avo Jussi sõnutsi on see summa olnud kaks aastat sama ja sõltub maakonna noorte arvust.

"Kui väheneb noorte arv, väheneb summagi," nentis Juss. Seega hakkavad üha uued noortekeskused raha pärast rebima ja võidavad need, kes suudavad kirjutada elujõulisi projekte.

Tänavu uksed avanud noortekeskuse Centrum juhataja Katrin Kokka arvates ei tohiks keskuste rahastamisel primaarne olla külastatajate arv, pigem peaks jälgima, et keskusel oleks perspektiivi. Rahastada võiks võrdsetel alustel, jälgimata, kas noortekeskus tegutseb juba olemasoleva organisatsiooni juures, leidis Kokka.

Force Majeure’i noorsootöötaja Ranto Luppi sõnade järgi käib nende keskuse puhul osa tööst ka keskusest väljas ja seetõttu oleks põrandapinna alusel raha jagamine ebavõrdne, sest keskustes tehtavat tööd ei saa ruutmeetritega mõõta.

Noorsootöötaja leidis, et summade jagamine külastajate arvu järgi sobiks ehk enamgi.

Avatud noortekeskuse CHE eestvedaja Toomas F. Aru möönis, et raha on alati teatud kogus ja asjad kipuvad sageli inetuks minema, sest paratamatult saab keegi vähem.

"Tuleb leida selline lahendus, et keegi poleks solvunud ega hakkaks teistele keskustele vastu töötama. Kindlat rahastamisskeemi on vaja," rõhutas Aru. Samuti tuleb tema arvates senisest täpsemalt defineerida, mis see noortekeskus on ning kas paari arvuti ja telekaga ruumi saab noortekeskuseks pidada.


Postimees