Arengukava aitab avada ja säilitada vana Tallinna

Tallinna kümne aasta arengukava näeb ette ligi paarikümne kiriku ja kaheksa linnamüüri torni ennistamise jätkamise, samuti maa-aluste käikude ja bastionide taastamise ning avamise.
Ainuüksi sõna otseses mõttes maa alla – Rootsi ja Ingeri bastioni ning Wismari raveliini käikude avamiseks vajalikeks töödeks – suunab linn esialgsete kavade järgi viie aastaga 40 miljonit krooni.

Varem tsiviilkaitsevarjendite ülesannet täitnud Ingeri ja Rootsi bastioni käikude ning mullu avastatud Wismari raveliini käikude avamiseks kavatseb pealinn anda tulevaks aastaks kolm miljonit krooni, järgmisel kahel aastal viis miljonit ja 2008./2009. aastal kokku koguni 27 miljonit krooni.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holsting ütles, et praegu pole veel teada, kas arengukavasse kirjutatud raha on piisav, et käigud avada ja omalaadsete muuseumidena eksponeerida.


«Nõukogudeaegsete varjenditena kasutatud käikude avamine on lihtsam, Wismari raveliini käigud tuleb aga alles lahti kaevata, läbi uurida ja toestada,» märkis Holsting. «Sellise töö maksumus selgub tavaliselt alles tegevuse käigus ja kasvab eri asjaolude selgumisel tihti väga jõudsalt.»

Holsting rääkis, et Ingeri ja Rootsi bastionide käikude avamine on otseselt seotud Kiek in de Köki muuseumi laiendusega, mis oleks üheks võimalikuks sissepääsuks käikudesse.

Nagu maa-alust Tallinna, tahab linn avada ka kõrgemaid vaateid – linnamüüri tornidest tahetakse lähema nelja aasta jooksul korda saada ja avada kaheksa. Holstingu väitel ei luba hilisemad ehitised avada kogu ringmüüri-äärset rõdu ühtse jalutuskoridorina, küll on see aga võimalik jupiti.

Holstingu sõnul tahetakse senikestnud rahapuuduse kiuste jätkata ka Tallinna kõrgeimate tippude taastamist ehk 2002. aastal alustatud «Tallinna Kirikurenessansi» projekti, mis hõlmab 21 pealinna pühakoja säilitamist. Juba 2006. aastaks on kavas korda teha Tallinna kõrgeim tipp – Oleviste kirik, aga ka Toomkirik, Kaarli, Peeteli, Issanda Muutmise kirik ja mitmed teised kirikud.

Algselt 80 miljonile kroonile plaanitud viieaastane projekt on senistes aastaeelarvetes kuivanud loodetust tükk maad väiksemaks. Seetõttu otsustas muinsuskaitse Holstingu sõnul projekti 2014. aastani venitada ning linna tegelikest võimalustest lähtudes küsib kultuuriväärtuste amet pühakodadele lähemal viiel aastal kokku 43,5 miljonit krooni.


Koos turismiobjektide elluäratamisega loodab linn hoogu anda ka turismile. Tähtis koht on koostööl Kopenhaageni tivoliga, mille oodatav 1,5 miljardi kroonine rahasüst peaks tervendama ka majandust. Vabaaja- ja kultuuripargi võimalik kerkimine Skane bastionile peaks linnavalituse kavade kohaselt tulevikus tööd andma 2000-3000 inimesele.

Olulisele kohale on kavas paigutatud ka rannaalade avamine, mis on praegu erafirmade valduses ja enamasti avalikkusele suletud. Linn soovib rannas näha vaba aja veetmise ruumi ja jahisadamaid.

Arengukavas nenditakse, et praegu kuulub linnale 46 kilomeetri pikkusel rannaalal paiknevast 16 sadamakohast vaid Paljassaares asuv kasutult seisev Katariina kai ning 49 protsenti pankrotistunud ASi Balti Baas aktsiatest.

Postimees