Välismaal õppimine maksab kümneid tuhandeid kroone

Vanemate huvi last välismaal koolitada suureneb aasta-aastalt.
International Language and Education Centre Evenor (OÜ ILEC Evenor – toim) pakub 15. oktoobrini kestva kampaania raames 15–18-aastastele õpilastele võimalust õppida tavapärasest soodsamalt kultuurivahetusprogrammi raames ühe aasta mõnes välisriigi koolis.
Evenori kaudu on võimalik lapsi saata õppima paljudesse riikidesse nii Euroopas, Lõuna-Aafrikas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eeltöö koolilapse välismaale saatmisel on pikk ja põhjalik: praegu oma nime kirja panevad õpilased sõidavad välisõpingutele alles järgmise aasta augustis.
"Kui õpilane on välja valinud endale sobiva riigi, tuleb täita suur hunnik ankeete nii vanematel kui ka õpilasel endal. Samuti viime läbi keeletestid," selgitas Evenori partner Evelin Klimenko. Seejärel alustatakse välismaale siirduvale õpilasele sobiva perekonna otsinguid. "See on suur töö. Analüüsime lapsi põhjalikult, et leida talle võimalikult hästi sobiv perekond." Kuigi vanemate huvi oma võsuke välismaale õppima saata on suur, jääb asi tihtipeale just rahapuuduse tõttu katki.
Evenor pakub huvilistele võimalust veeta õppeaasta mõnes USA koolis näiteks 3500 dollari (44 450 krooni) eest, Argentinas 3600 euro (56 330 krooni) ja Lõuna-Aafrika Vabariigis 3700 euro (57 890 krooni) eest. Samas ulatub aga näiteks aastane õppimine Hispaanias 5400 euroni (84 492 krooni).

Lisaks taskuraha

Nimetatud hindadele lisanduvad veel lennupiletite, viisa ning kindlustuse kulutused. Samuti peavad vanemad arvestama sellega, et lapsel oleks raha ka koolilõunate tarvis ning lihtsalt taskuraha. Sellele kulub Klimenko hinnangul kuus veel umbes 3000 krooni. "Praegu saame programme pakkuda tavapärasest soodsama hinnaga.
Lõplik hind sõltub õppeprogrammist, kuid keskmiselt on hind tavalisest umbes 300 dollarit odavam," märkis ta.
Loomulikult suudab mingi osa vanemaid lapsele sellist võimalust pikemalt mõtlemata pakkuda. Samas on ka selliseid perekondi, kes asuvad lapse õpinguteks sponsorit otsima või alustavad raha kogumist, et laps mitte järgmisel, vaid näiteks ülejärgmisel aastal välismaale saata.

"Tänapäeva noored on ka ise uskumatult aktiivsed. Hakatakse juba 13–14-aastaselt ise mõtlema võimalustele, kuidas välismaale õppima saada," tõdes Klimenko.

Samuti on soovitav, et välisriiki õppima asuja keskmine hinne oleks vähemalt 4 ning ta sooritaks edukalt keeletesti. "Üldjuhul on meie lastel hea inglise keel," nentis Klimenko.

USA-s kultuurivahetusprogrammis osalenud Pärnu tüdruk Triin Feofanov sõitis ookeani taha õppima kahe aasta eest. Kogemuste pagasit, millega ta USA-st tagasi sõitis, nimetab neiu vägagi suureks. "Peamine erinevus meie ja nende kooli vahel on see, et iga õpilane saab talle meeldivatest ainetest endale ise õppeprogrammi kokku panna. Mina õppisin näiteks kitarri ja käisin teatriringis," ütles Feofanov. Tema sõnul andis ligi aastapikkune õpiperiood Arkansase osariigis juurde suhtlemisoskust ning uusi sõpru.

"Nendel, kellel on võimalus sinna minna – mingu aga. See üks aasta, mis siin koolis kaotsi läheb – selle üle pole vaja muretseda, kuna teenid selle kuhjaga tasa," ütes Feofanov.



Peamine on õpilase huvi

•• Õpilasi välismaale õppima saatva AS-i Union Academic arendusjuht Elle Voksepp ütles, et huvi välisriikides õppimise vastu on suur.

•• "Peamine tingimus on ikka see, et õpilane ise peab tahtma sinna õppima minna, mitte et tema ema ja isa seda soovivad," ütles Voksepp.

•• Samas pole tema sõnul mõnda väliskooli sisse saamine kuigi kerge. "Laps peab olema üle keskmise aktiivne, tal peaksid olema teatud huvialad, lai silmaring ning hea õppeedukus," loetles Voksepp.

•• Vahetusprogrammiga üheks aastaks välisriiki õppima asumine tähendab Voksepa sõnul veidi enam kui 100 000-kroonist väljaminekut. Samas ei kuulu suurem osa Union Academicu klientidest sugugi jõukamasse klassi. "Jõukamad inimesed saadavad vahel oma lapse näiteks erakooli. Tavaliselt leiavad vanemad siiski võimaluse kokku hoida, et laps välismaale õppima saata.

•• Lapse saatmine mõnda välismaa erakooli nõuab aga tunduvalt suuremat väljaminekut: 300 000–500 000 krooni.
•• "Sel aastal pole me kedagi erakooli saatnud, küll aga tegime seda eelmisel aastal," märkis Voksepp.
•• Enamik Union Academicu kaudu väliskoolidesse õppima vahendatuid on 15–18 aastat vanad. Peamiselt eelistatakse välisriikidest Inglismaad, Saksamaad ja Prantsusmaad. R.N


EPL