Korteriüürijad äratasid maksuameti tähelepanu

Koos elukoha registreerimise kohustuslikuks muutmise kavaga selgus, et paljud üürikorterite omanikud ei pruugi anda üürilistele registreerimiseks nõusolekut, sest ei soovi riigile üürilt tulumaksu loovutada.

Tolli- ja maksuamet kavatseb tulumaksu maksmata üüritulu saavad inimesed luubi alla võtta.
«Julgen arvata, et väljaüüritavaid kortereid, mille eest riigile maksu ei laeku, on väga palju,» ütles tolli- ja maksuameti peadirektori asetäitja Marek Helm.

Kui palju raha jääb riigil korteriüürijatelt maksudena saamata, ei osanud Helm hinnata. «Teema on alles päevakorda tulnud ja esmalt ongi kavas koos rahandusministeeriumiga musta üürituru ulatuslikkus välja selgitada,» tunnistas ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa Kinnisvara tegevdirektori Jaanus Lauguse hinnangul üüritakse Tallinnas aastas kinnisvarafirmade vahendusel ligikaudu 300 korterit. «Summa, mis sellest ärist aastas läbi käib, on laias laastus kaks miljonit,» väitis ta. Sama suureks hindas Laugus käest kätte käivate korterite üüritulu.
Helm selle hinnanguga ei nõustunud ja tõi näiteks Delfi kinnisvaraportaali City24, kus ripub üle tuhande korteri üürile pakkumise kuulutuse, neist odavamate omanikud tahavad kuus keskmiselt 4000 krooni, mis tooks neile aastas ligikaudu 50 000 krooni maksuvaba tulu.
Samas ei ole tolli- ja maksuameti peadirektori asetäitja sõnul küsimus niivõrd numbrites, kuivõrd vajaduses parandada maksukultuuri. «Põhjus ei ole inimeste teadmatuses, et ka üüritulu pealt tuleb maksta tulumaksu, vaid soovimatuses hõlpsalt tulnud rahast riigile makse maksta,» leidis ta.
Helmi sõnul ei ole probleemi võimalik lahendada üksikisikute kaudu. «Ei saa panna sõrme ühe kuulutuse peale ja hakata inimese jälgi ajama,» nentis ta, pidades tõenäoliseks, et maksuamet hakkab koguma andmeid kolmandate isikute ehk kinnisvarabüroode kaudu, hindab seejärel saadud andmete põhjal riske ja valib kontrollobjektid.

Piiratud võimalused

Maksuameti esindaja kinnitusel kasutavad seda meetodit mitmed Euroopa riigid ja ainuüksi kontrollivõimaluse olemasolu paneb inimesed õigesti käituma. Hetkel seaduslik võimalus büroode andmebaasidega tutvumiseks puudub. «Saame teha järelepärimise vaid konkreetse isiku kohta,» tõdes Helm, kelle sõnul tuleb võimalik seadusemuutmine arutlusele pärast analüüsitulemuste selgumist, hinnanguliselt kahe kuu pärast.
«Juhul kui maksuamet hakkab küsima andmeid klientide kohta, tuleb meil need ilmselt ka esitada, aga konfidentsiaalsete andmete, sealhulgas üürisumma suuruse esitamiseks peame enne kliendilt nõusolekut küsima,» märkis Laugus.
Eri Kinnisvara maakleri Mart Saa väitel suurendaks maksuameti kava nende üürileandjate hulka, kes eelistavad mitteametlikku teed ning riigil jääb ikkagi tulu saamata. «Teine võimalus on, kui inimene ei taha riiki petta, et ta tõstab üürihinda ja kaotajaks on üüriline,» leidis ta.
Postimehega rääkinud, oma korterit mitteametlikult väljaüüriva tallinlase sõnul ei oleks riigil selle probleemiga vaja tegeleda, kui elamispinna soetamistingimused oleksid oma elu alustavatele noortele peredele ja üliõpilastele jõukohased.
«Neil lihtsalt ei ole pankade nõutud sissemakse tegemiseks raha,» põhjendas ta. «Teisalt ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaksin riigile maksu maksma millegi eest, millesse riik pole sentigi investeerinud.»
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul tuleb kõiki võrdselt kohelda, ka maksude maksmisel. Oro nentis, et on teatud hulk inimesi, kes pole endale teadvustanud, et nii nagu deklareeritakse maa rendile andmine, tuleb toimida ka korterit üürile andes.