Elutingimused paljudel eestimaalastel nigelad

Kolmandik eestlastest elab halbades elutingimustes, selgus Euroopa elukvaliteedi uuringust, kirjutab Eesti Päevaleht.
Iga kolmanda leibkonna elamu aknad, uksed, põrandad kõdunevad, jooksevad läbi või puudub vesiklosett. Eestlaste elamispind on üldiselt väiksem ja teiste Euroopa riikidega võrreldes on kodudes vähem mugavusi.
Sotsioloog Andrus Saare sõnul on ühiskonnas toimunud muudatused mõjutanud kõige rohkem maainimeste elukvaliteeti. «Mitte et inimesed tahaksid nii elada, aga järsud majandusreformid on mõjunud Eesti elanikkonna elatustasemele küllaltki laastavalt. Kõige suuremaid tagasilööke on tunda olnud just maal,» nentis Saar.
«Küsimus pole ilumeele puudumises, nende igapäevaelu vahendid on lihtsalt sedavõrd kasinad.»

Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest omab pea kolmveerand Eesti elanikest kodu ilma hüpoteegita. Näiteks Rootsis omab ilma laenuta eluaset vaid 20 ja Taanis 11 protsenti inimestest.

Saare kinnitusel on see Eestis niimoodi ajaloolistel põhjustel, sest laenamisest ei saanud nõukogude ajal juttugi olla.

Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi korraldatud elukvaliteedi uuring näitas, et üldise elukvaliteediga on rahul 59 protsenti eestlastest, 55 protsenti lätlastest ja 54 protsenti leedulastest. Soomes ja Taanis on eluga rahul üle 80 protsendi elanikest. Uuring korraldati eelmise aasta suvel 28 Euroopa riigis.


Postimees