Maksutõusud söövad kõrgema palga

Uus aasta toob inimesele küll tulumaksu langemisega rohkem raha taskusse, kuid teise käega võtavad riik ja erafirmad selle või veel rohkemgi kohe ka ära.
Täna on juba neljandat päeva inimese tulumaksumäär senise 26 protsendi asemel 24 ning tulumaksuvaba miinimum on senisest 300 krooni võrra suurem – 1700 krooni. Omal nahal on seda tundnud need, kellel palgapäev kuu esimestele päevadele on sattunud.

Samal ajal on suurenenud nii alkoholi, tubaka kui ka kütuse aktsiisid. Aasta jooksul ootab meid ees ka elektrihinna tõus, mis mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi, ning vähemalt Tallinna ja Harjumaa elanikel ei ole pääsu prügiveo ja -ladestamise kallinemise eest.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul peaks üldine maksukoormus jääma senisele tasemele ehk 33 protsendi kanti – ehk siis läheb inimese palgast erinevate maksude alla umbes kolmandik.

Aitab vaid parem palk

«Ega keegi olegi lubanud, et üldine maksukoormus alaneb,» rääkis Oro. «Seoses Euroopa Liiduga oleme võtnud endale mitmeid kohustusi, mis tuleb täita, ning sealt tulevad erinevad aktsiisi- ja muud tõusud.»

Nii saabki inimene oma elujärge paremaks ja rahakotti paksemaks muuta vaid rohkem töötades ja paremat palka teenides.

Oro sõnul on maksudest kõnelevates uudistes tehtud see viga, et inimestele ei ole kõiki muudatusi täpselt selgeks tehtud. Näiteks ei ole uuest aastast alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele kehtima hakanud uued aktsiisimäärad eraldi võttes kuigi suured, kuid kokkuvõttes moodustub neist ikkagi summa, mis võib tulumaksu langusest tekkinud vaba raha praktiliselt ära süüa.

Tuntava löögi annab inimeste rahakotile ka näiteks elektrihinna tõus aprilli alguses, mis keskmiselt ületab pisut kümne protsendi piiri, kuid võib inimesi väga erinevalt mõjutada. Näiteks elektriga kütjate hinnatõus küünib keskmiselt 23,4 protsendini.

Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabraku sõnul ei ole nemad küll eraldi kalkulatsioone selle kohta teinud, kuidas mõjutab kallim elekter teisi eluvaldkondi ning muid hindu, kuid samas ei usu ta, et see mõju võiks olla väga suur.

«Keskpingel, millel töötab enamik tootmisettevõtteid, jääb hinnatõus keskmisele alla ning seeläbi ei tohiks toodangu hind väga palju tõusta,» rääkis Sabrak.

Samas ei suurenda alanud aastal tööstuste kulusid ainult elektri kallinemine. Lihatööstused näiteks seisavad silmitsi tõsiasjaga, et oma lihajäägid tuleb edaspidi lasta hävitada tööd alustanud Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemise tehases.

«Ainuüksi see tähendab meile iga kuu poole miljoni krooni ringis lisakulusid,» ütles Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm. «Ja eks neid kulusid ole veelgi.»

Hinna määrab konkurents

Hormi sõnul ei saa siiski kõiki neid kulusid automaatselt kaupade hinda üle kanda, sest selle paneb paika konkurents. See on tööstuste ja kaupluste vahel aga tihe.

Jäätmeid puudutavatest seadusemuudatustest ei ole pääsu tavainimeselgi. Tänavu peaks kõik omavalitsused välja valima oma piirkonna prügivedajad, kes kõigile elanikele võrdsetel alustel teenust osutavad.

Seni kehtinud hindadega seda tõenäoliselt aga enam ei tehta, sest seadusega on tõusnud jäätmemaks ning vähemalt Tallinna Prügila peab linnaga läbirääkimisi ladestushinna tõusu üle. Seniste ettepanekute kohaselt kasvaks ainuüksi selle hind sadakond krooni tonnilt.

Soodsalt peaks aga inimeste rahakotile mõjuma lisaks maksumuudatustele nii mõnigi teine uus seadus. Näiteks ootavad mitmed spetsialistid tänavu sidekulude alanemist, sest 1. jaanuarist käivitus mobiiltelefonide numbriliikuvus ning tõenäoliselt on operaatorid sunnitud nüüd klientide kinni hoidmiseks hindu alandama.

Oro sõnul peaks järgmine, 2006. aasta inimeste rahakotile tänavusest pisut positiivsem olema, sest tulumaks alaneb siis omakorda 22 protsendile, kuid uusi aktsiisitõuse nii suures ulatuses plaanis ei ole. Tõusevad tubaka- ja alkoholiaktsiis, kuid näiteks suurem kütuseaktsiisi tõus ei tohiks tulla enne 2008. aastat.

Postimees