Maanteemuuseumis kõlavad ettekanded teede ajaloost

Reedel, 25. novembril toimub Eesti Maanteemuuseumis teedeajaloo päev, mille eesmärk on populariseerida teede ajalugu kui üht osa kultuuripärandist.

„Iga tee saab kuskilt alguse ning kulgedes läbi aja ja ruumi kannab endaga kaasas ajalugu. Läbitud vahemaid võib mõõta päevateekondades, miilides, verstades või kilomeetrites. Vahemaad jäävad muutumatuks, lühenevad vaid teepikkused ning vahetuvad teelised“, rääkis maanteemuuseumi teadur Kersti Liloson.

Tema sõnul möödus oktoobris 90 aastat ajast, mil Eestis tehti esimene katse minna teepikkuste arvestamisel verstadelt üle meetersüsteemile. Maanteede ülemõõtmist alustati Toompealt ja paigaldatud kilomeetripostid pidid näitama kaugust Riigikogu hoonest.

Tõsisema maanteede ülemõõtmiseni jõuti alles 15 aastat hiljem. Selle käigus hakati linnade keskväljakutele paigaldama teede nullpunkte tähistavaid vaskplaate, millel linnast väljuvaid magistraalteid tähistasid ringiga ümbritsetud linnavapist väljapoole suunatud nooled.

Järjekorras neljandal teedeajaloo päeval kõlavad ettekanded Eesti muinas- ja keskaegsest teedevõrgust, samuti talupoegade teedekohustusest ja selle mõjust nende omavahelistele suhetele. Teada saab, missuguseid põnevaid seiku pakkus sajanditagune laadateekond ja milliseid ohte kätkeb endas tänapäeva laste koolitee.

Päeva kava on maanteemuuseumi kodulehel.