Uus aasta ja uued sihid … C. R. Jakobsoni Talumuuseum on otsustanud 2012 aasta talukultuurikooli raames kuulutada rahvarõivaste valmistamise aastaks.

Võimalik on õppida tegema autentseid rõivaid nii naisele kui mehele. Lisaks tehnilistele oskustele ja informatsioonile, mida on Eesti Rahva Muuseumist kogutud, saavad osalejad kaasa ka teadmised, kuidas on õige terve komplektina rahvarõivaid kanda.

Kel huvi, aega ja tahtmist, võib jõuda aasta jooksul valmis teha terve rahvarõivakomplekti. Kel mingid detailid juba valmis, saab liituda meiega, et jätkata … Samas võib osaleda ka üksikutel teemakursustel, sest iga ese või detail on kasutatav ja kombineeritav ka tänapäevase riietusega. Et oleks võimalik varakult oma aega planeerida, siis anname teada koolituste kava:

15. ja 29. jaanuaril alustame särkide ja põllede tegemiseks vajaliku õppimisega (vt täpsustavat teksti allpool)

12. ja 26. veebruaril tegeleme särgikrae, põllede ning tanude äärepitsidega. Õpime eelkõige niplispitsi tegema, mille kõrvalt uurime ka heegelpitse.

4. märsil õpime tegema vanemat tüüpi tanu (lõige, lilltikand, õmblusvõtted).

18. ja 25. märtsil õpime tegema uuemat tüüpi tanu – pottmütsi.

15. aprillil alustame kangastelgedel kudumisega, kus õpime kuduma kindlasti seelikukangast ja suurrätte. Särgi, kampsuni, vammuse ning pikk-kuue kangaid on täna lihtsam osta poest, kuid kursustel antakse ülevaade ka nende rõivakangaste kudumisest.

29. aprillil uurime, millised olid taskud ja kotid, mida kanti rahvariiete juures.

6. mail koome kirivööd ja 27. mail võrkvööd, mis kuulus meeste riietuse juurde.

10. juunil puudutame ehete teemat, millised olid ja kuidas kanti Vändra kihelkonnale iseloomulikke ehteid, teeme ise helmekee ja uurime, millised olid meeste ehted, sealhulgas pärlivööd.

29. juuliks peaks olema huvilistel seelikukangas kootud ja alustame seeliku õmblemist.

19. augustil ja 16. septembril õpime õmblema meeste pükse, vesti, vammust, pikk-kuube ning mütsi. Õpihimulisi ootavad ka naiste rõivaste kuuluv kampsun ja pikk-kuub. Teada saab, millised on nimetatud esemete lõiked ning õmblusvõtted.

30. septembril on plaanis kaaruspaela tegu, selle kinnitamine kangale ning haakide ja nööpide kinnitamise õppus rõivastele.

20. ja 21. oktoobril teeme ise endale pastlad valmis.

11. novembril uurime, millised on Vändra kindad ja sukad. Antud kursusel on lisaväärtusena hea võimalus saada teada Eesti etnograafiast silmuskudumise vaatevinklist.

18. november on päev säärepaela punumise selgeks õppimiseks.

9. detsembril saame teada, milliseid kasukad kanti, uurime lõiked ning õpime õmblusvõtteid.

Kursuste kavas võib tulla ette muudatusi. Lisaks täpsustavatele ajalehes ilmuvatele artiklitele on võimalus saada informatsiooni meie muuseumi koduleheküljelt www.kurgja.ee.

Kursuste kava on koostatud lähtuvalt Vändra kihelkonna rõivastest. Tehnikate sobivusel on võimalik õppida tegema ka teiste kihelkondade rahvarõivaid.

Jaanuaris õpime rahvarõiva särki ja põlle tegema

Kogu rahvarõiva komplekti tähtsaimaks osaks oli särk, mis oli nii alus- kui pealisrõivas. Särgile pandi riideid juurde vastavalt vajadusele – mähiti vöö ja abielunaised kandsid kindlasti ka põlle. Nii alustame meiegi oma koolituste sarja just särgi tegemisest. Kuna materjal ja kaunistusvõtted on sarnased, siis lisasime särgile ka põlle.

I osas (15. jaanuaril) uurime nii naiste kui meeste ja töö- ning pidusärkide lõikeid ja õmblusvõtteid. Sama ka põllede kohta. Ning õpime Vändra särgil kasutatud tikandite tehnikaid – pilu- ja püvisilmpistetikandeid.

II osas (29. jaanuaril) on õpime edasi õmblusvõtteid, kurrutamist, tegema tagisid ja nööpe.

Kursused toimuvad muuseumi käsitöömajas ja alustame mõlemal päeval kell 10.00. Ühe päeva tasu on igale osalejale 10.- eurot ning see sisaldab nii kirjalikke kui proovitöödeks vajalikke õppematerjale ning kohvipausi. Vajalik eelregistreerimine 10. jaanuariks tel. 56 657 134 või meilile: inna.antson@gmail.com. Tekkinud küsimuste puhul vastan samadel kontaktidel.