Eestlane suvel ei maga!

"Pidu peab pidama, suvi ju!" möirgab Andus Vaarik tuuslar-mängujuhina Neeruti mägedel.

Tema küsimus "Kas suvel tohib kurb olla?" on kui intelligentsuse test Alevi-, Olevi ja Sulevipojale. Andrus Kivirähki tahtel on Kalevipoja-rahvas kilplaste moodi loll ja taipamatu. Suveteatripublik naerab, sest tema teab, et suve ei tohi maha magada! Tema vurab Tartu "Aidalt" Neeruti "Kalevipojale""
Kivirähki võllahuumor kloppis kokku Kreutzwaldi "Kalevipoja" ja "Kilplased".
Seni on Kivirähki teatritükid põrmustanud eestlase väärt iseloomuomadusi pigem ühe kaupa: "Rehepapp" paljastas küüned enda poole praktilise meele, "Eesti matus" jaburuseni arenenud tööarmastuse. "Kalevi
poeg" äsab laiemate laudadega: müütiliselt väikesest tublist eestlasest ei jää järele muud kui loll, kade ning tige laulu- ja tantsurahvas.

Rakvere teatri "Kalevipoeg" lahutab suvetükina meelt ja täidab rahvusretkena missiooni. Paljudele on ju rahvuseepos jäänud ei muuks kui Sulev Nõmmiku ja Ines Aru pas de deux´ks Kalevipoja ja Saarepiigana. Nüüd on aga Rakvere sealt kandist pärit "Kalevipoja" oma märgiks teinud. Suve hakul loeti "Kalevipoeg" hoogtöö korras kaanest kaaneni Rakvere lauluaval ette. Teater tellis Kivirähkilt eepose "suvelavastuse formaadi".

Neeruti kaardistamine
"Kalevipojaga" vallutab ja kaardistab suveteatripublik ka Neeruti. Vaevalt, et pärast Assamalla lahingut on sealtkandist nii suur polk üle kapanud nagu nüüd! Sest on suvi ja "peab"!
Koht on ilus. Enne mäe otsa tammede alla ehitatud pöördlavani (!) tõusmist tuleb läbida pooletunnine "rahvusretk". Julged eesti mehed saavad pruutide silma all mõõtu võtta puulõhkumises ja saarepiiga musi eest heinakuhja hüpata.
Teed palistavad metsloomatopised, Samuel Golomb, taidlejad ja käsitöölised. Väljas on Virumaa parimad anded.

Mängu juhivad Vaarikud
Külalistuuslar Andrus Vaarik möllab omas elemendis. (Nagu 20 aastat tagasi oma rahvakoomiku tee alguses ? "Scapini kelmustes", samuti Rakvere Teatris!) Tõmbab lõõtsal "Summertime´i", teeb saarepiigat, korraldab Linda-kandmist ja muid murumänge!
Kohalik näitlejate ansambel ei jää alla. Alevi-, Olevi ja Sulevipoeg (Peeter Rästas, Hannes Prikk, Velvo Väli) täiendavad üksteist kui Viisk, Põis ja Õle-kõrs. Vaheaplause teenivad ilusate asjade metsatarnija Siil (Tarvo Sõmer) ja topeltnägemisega soome sepp (Erik Ruus). Milline joomakuradite ja -päkapikkude lahing heeringate vahel!
Soome sepa peegelpalee on kontrastiks maavillasele Eesti pildile. Kivirähki nalja toetavad vaimukad kostüümid Kersti Varrakult. Kalevipoeg (Anti Reinthal) saab pähe kootud krooni. Linda (Marika Vaarik) rindu ehivad koonussõled, kikkis nagu Madonna. Linda protesteerib, miks pidi poeg valima isa raske ameti ja kurva saatuse, kui võinuks võtta näiteks "ilusate asjade maaletooja rahuliku ameti". "Mine anna kroon tagasi, ütle, et sa ei saa, et sul on lampjalad!"

Rüütlite rehabiliteerimine
Pärast Eesti võimumeestele vee peale tõmbamist "Minu Kroonis" on Kivirähk nüüd uue vindi peale keeranud ja võtnud ette rüütlite rehabiliteerimise. Pole kerge Kalevipoeg ? aus ja õilis valitseja rahvale, kes ise soola külvab ja samal ajal peale passib, et kellelgi paremini ei läheks.
Ühte eesti müüti Kivirähki ei purusta: esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, igasugu sulevi- ja alevipojad koju tulevad.
Ja jääb ka rõõm, et ikka oleme "erilised", olgu siis kas või eriliselt tobe rahvas. Pealegi usub iga eestlane, et naerdakse naabrit, mitte teda.
Uue krooniaja kirjanik Kivirähk on kiht-kihilt paljaks koorinud eestluse kuldse müüdisibula. Kui meil ainult ise olla lastaks, küll siis annaks Vaiko Eplikule peksa ja punniks erilise tõuna Euroopa Liidule vastu!

EPL