Fotomuuseumi keldris "Lee" avatakse 18. oktoobril kell 16 Sergei Ruljovi fotonäitus "Plastliinist linn", näitus jääb avatuks kuni 20. novembrini.

Sergei Ruljovi fotograafiline ekspressionism

Tavapärane ettekujutus fotost on kindlalt seotud visuaalse kujutuspildi momentaalse fikseerimisega, dünaamilise kolmemõõtmelise ruumi üleviimisega staatilisse tasapinnalikku projektsiooni.

Objekti ja rakursi valimine, kaadri komponeerimine, ühe või teise objektiivi kasutamine ja lõpuks ka foto keemiline ja digitaalne töötlemine – kõik see tavaliselt ammendab fotograafia kui plastilise kunstiliigi vahendite arsenali. On loomulik, et iga suur meister toob sellesse arsenali oma "know how", mis aga tavaliselt põhineb isiklikul mõtestamisel ja järjekordse tehnloogilise innovatsiooni töötlemisel.

Sergei Ruljov aga läheb selles osas edasi ja asi pole ainult tema poolt väljatöötatud omapärases fototehnikas kõverjooneliste peegelpindade kasutamisega. Tundub, et ta himustab triviaalse tasapinnalise ruumi ümberkujundamise kommet ning loobub nähtava maailma "kauni juhuse" otsingutest. Tema püüab mitte niivõrd kujundada ruumi, kuivõrd moodustada seda; ta deformeerib ruumi, pannes kokku või venitades seda vastavalt oma kunstniku kujutlusvõimele. Ruljovi poolt valitud objekt, olgu selleks kas vana maja või pronkslõvi, auto, pargitud jalgratas või teekann, sattub tema palmitud mittelineaarsesse kordinaatvõrku ning elavnevad uues arabeskses dimensioonis, omandades hetketi hirmuäratavat ilmet ja mõnikord äratades lahket naeratust.

Kui maaliline impressionism kunagi on assotsieerunud kogemata maha pillatud peeglikilluga, siis saab Sergei Ruljovi töödega seoses rääkida tahtlikult kõverdatud peeglist, kus juures hoopiski mitte mahapillatud, vaid teadlikult paigutatud tänu õigele sisemisele tundele. See on omapärane fotograafiline ekspressionism, mis on rikkastatud sürrealistliku mõtlemise kogemusega. See on kunst, mis tekitab intellektuaalse šoki ning aktiivselt kutsub kaasloomingule ja kaasettekujutlemisele.