Hiina turistid libisevad Eestil käest

Kuigi miljonid hiinlased on valmis kasutama neile esmakordselt antud õigust turistidena Euroopas ringi sõita, pole Eesti turismifirmad nii suure hulga turistide püüdmise võimalusest tuld võtnud.

Kui veel aasta tagasi võisid Hiina kodanikud sõita Euroopasse ainult äriasjus või haridust omandama, siis eelmisel sügisel avanesid enamiku Euroopa riikide väravad ka hiinlastest turistidele.

Hiina võimudega allkirjastatud lepingu «Approved Destination Status» (ADS) tulemusel muutus enamik ELi riike ning ka Eesti sihtkohtadeks, kuhu Hiina kodanikel on õigus turistidena sõita.

Probleemid viisaga

Nüüd on Hiinas BBC hinnangul vähemalt 25 miljonit inimest, kellel on nii huvi kui ka küllalt raha, et sõita Euroopasse turismireisile.

Samas pole Eesti turismifirmad õhinaga Hiina turgu vallutama asunud ega üha rikkamaks muutuvaid Hiina turiste Eestisse meelitanud, põhjendades seda eelkõige suurte viisaprobleemidega.

«Aasiast pärit inimestel on üsna keeruline Eesti viisat saada,» nentis Estraveli pressiesindaja Mari-Liis Rüütsalu.

Temaga nõustus Hermann Reiside siseturismiosakonna juhataja Kaidi Kuusmann, kelle sõnul on viisa saamine keeruline just juhul, kui on tegemist turismigrupi ja mitte äridelegatsiooniga.

«Loomulikult oleks Hiina turul meie jaoks suur potentsiaal. Inimesi on ju miljoneid ja hiinlaste elatustase kasvab pidevalt,» märkis Kuusmann. Tema sõnul ei ole nende firma aga saanud Hiinast reisipäringuid sooviga lähiajal Eestit külastada.

Hiina turistide tulek Eestisse tooks Kuusmanni hinnangul kaasa ka giidide probleemi, sest Eestis on tema sõnul väga vähe hiina keele ja erinevate dialektide kõnelejaid. Giidiks ei sobi ka kõik, kes keelt oskavad.

Mari-Liis Rüütsalu ütles, et ka Estravelis ei ole ADS-lepingu järel olulist muudatust toimunud ning turismivabaduse saanud hiinlaste meelitamiseks ei ole mingeid erilisi plaane tehtud.

«See on tulevikumuusika,» arutles Rüütsalu. Hiina turistide hulk jääb sel aastal tema sõnul endiselt väga väikseks.

Tulus äri

Välisministeeriumi teatel peab Eesti ELi ja Hiina ADS-lepingut endale aga igati siduvaks, kuid ka ministeeriumi pressiesindaja Anneli Kimber tunnistas viisaprobleemi.

«Olemasolevates Eesti saatkonna kitsastes ruumides ja äärmiselt piiratud tingimustes on ADS-lepingust tulenevate kohustuste täitmine ja suureneva viisataotlejate voo teenindamine väga problemaatiline,» märkis Kimber.

Samas on uus staatus Euroopa riikidele heaks ja olulisemalt kergemaks võimaluseks Hiinas oma turismiinfokeskus avada.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse arenduskonsultant Ene Palmiste ütles, et Eestil ei ole esialgu kavas Hiinasse ühtegi harukontorit luua. «Koostöö tegemiseks on ka teisi variante,» ütles Palmiste.

Hiinlastele avanenud turismivabadust on aga varmalt asunud ära kasutama mitmed Euroopa riigid, et suurendada avanenud võimaluste kaudu turismist saadavaid tulusid.

Suurbritannia turismitööstus loodab, et isegi kui nad suudavad meelitada ühe protsendi Hiina turistidest enda juurde, tooks see aastas sisse miljard naela ning võimaldaks luua 25 000 uut ametikohta.

Postimees