Tartu ihkab Rail Baltica kiirraudteed endale

Sel sügisel alustatakse uuringuid, et välja selgitada, millisest Eesti linnast peaks tulevikus läbi minema kiirraudtee Rail Baltica, mis viib kuue tunniga Tallinnast Varssavisse.

Kandidaate on kolm – peapretendentide Tartu ja Pärnu kõrval soovib rahvusvahelist raudteed ka Viljandi.

Abilinnapea Hannes Astok ütles, et kuigi Rail Baltica saab olema riikidevaheline rongiliin, on oluline ka see, kui palju veetakse sellel reisijaid riigisiseselt.

«Inimesed ei hakka sõitma ainult Tallinnast Varssavisse, tähtis on seegi, et rong läbiks asustatud punkte,» sõnas ta. «Rong peab käima ikka sealt, kus inimesed elavad.»

Et Tartu on Lõuna-Eesti suurim tõmbekeskus, on Astoki hinnangul loogiline, et ka rahvusvaheline raudteeliin hakkab just siit läbi käima. «Siia on ühendatud regionaalsed bussiliinid ja tulevikus ka samasugused rongiliinid,» lisas ta.

Tallinna ühendus Riiaga

Tartu kasuks räägib Astoki sõnul seegi, et rahvusvahelist raudteed ehitades on seda oluliselt lihtsam teha olemasoleva kõrvalt, nagu seda on Tallinna–Tapa–Tartu–Valga liin. «Selge, et nii on uut raudteed kõige valutum ehitada,» nentis ta.

Juhul, kui Rail Baltica hakkab Eestis kulgema mööda Tallinna–Tapa–Tartu–Valga liini, on Hannes Astoki sõnul rahvusvahelist rongiliinisüsteemi hõlbus ka Peterburiga ühendada, sest Peterburi ja Tapa vahel on juba praegu raudtee olemas.

Pärnu maavalitsuse majandusarenguosakonna juhataja Heiki Mägi ütles, et läbi Pärnumaa Lätti ning sealt edasi Varssavi suunal kulgeval raudteel on Tartu ja Viljandi variantide ees nii palju eeliseid, et neid pole mõtet üldse kokku lugedagi.

«Miks tuleks minna ringiga, kui otse saab?» küsis ta, nentides samas, et parima lahendi saamiseks tuleb siiski kõik variandid kõrvuti panna ja kainelt igaühe plusse-miinuseid vaagides õige otsus teha.

Mägi lisas, et juhul, kui Rail Baltica peaks tulema läbi Pärnu, ei pruugi see hakata Mõisaküla läbima, ehkki see on praegu Pärnut läbiva raudteeharu lõunapoolseim ja seega Lätile kõige lähedasem jaam.

«Meil on siin alternatiivseid variante ka, kuidas raudtee võiks otse alla (kaardil Pärnust otse lõunasse – M.A.) minna, aga samas ei saa me näiteks minna paralleelselt Via Balticaga, kuna me lõikaksime rannajoone ära,» lausus Heiki Mägi.

Viljandil arengueelis

Ehkki Tartu ja Pärnu on seni olnud Rail Baltica peapretendendid, leidis Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Reevo Maidla, et regionaalse arengu mõttes on eelis nende maakonda läbival variandil.

«Analüüside tegemisel tuleks kõiki alternatiive arvestada ja Viljandi eelis seisneb selles, et linn asub igas mõttes Eesti keskel,» väitis ta. «Ma ei ütleks, et ühel või teisel variandil on on vähem või rohkem šansse.»

Reevo Maidla lisas, et regionaalset arengut soosiva Viljandi kõrval on Pärnu eeliseks otsetee, Tartul aga kaubavood.

«Siin sõltub kõik sellest, mida hakatakse tähtsamaks pidama,» lausus ta.

Postimees