Väikelinn avas spordihoone

Suure-Jaani Gümnaasium avas eile pidulikult juurdeehitise, mille valmimiseks kulus üle 30 miljoni krooni ja aasta jagu aega.



Suure-Jaani abilinnapea Leili Kuuse sõnul oli uus hoone vajalik, sest Suure-Jaani gümnaasium oli maakonnas viimane, kellel polnud oma võimlat.

«Kehalise kasvatuse tunnid olid aulas ja koridorides ning segasid teisi,» lausus ta. «Probleem oli ka õppetöö pidamine kahes eraldi hoones. Linn on juurdeehitisega väga rahul.»

Gümnaasiumi direktori Peeter Sadama hinnangul on valminud väga hea ja omapärane hoone, mille funktsionaalsus kooli igati rahuldab.

«Muidugi tahaks alati natuke paremat, eriti kui oled olnud aasta aega ninapidi juures,» sõnas ta. «Aga kui võõras tuleb vaatama, ütleb ta, et ilusamat asja enam olla ei saa.»

Hinnates uut hoonet nii välimuse kui sisu järgi kümne palli süsteemis, andis Sadam hindeks kaheksa või isegi üheksa. Küsimusele, mis võinuks olla teisiti, vastas direktor, et ta soovinuks mõnes kohas veidi paremat ehituskvaliteeti.

Gümnaasiumi uue hoone ehitus algas mullu märtsis ja lõppes eelmisel nädalal. Jäänud on mõned välitööd, mis on kavas ära teha maikuus.

Kokku läksid ehitus ja remont maksma 30,4 miljonit krooni. Sellest 14,4 miljonit andis koolihoone omanik, linnale kuuluv osaühing Suure-Jaani Hooldus, kes oli 14 miljonit krooni laenu võtnud.

Kuus miljonit krooni võttis ehituse tarvis võlgu linn, et tasuda «XXI sajandi kooli» projektist raha saamise tingimuseks olnud omaosalus. Riik andis selle projekti kaudu 10 miljonit krooni.

Hoone peaprojekteerija oli osaühing Kavakava arhitekt Veronika Valgu eestvedamisel, peatöövõtjana ehitas aktsiaselts Skanska EMV. Ehitustööde käigus renoveeriti vana maja söökla ja esimese korruse koridor ning fuajee.

Skanska EMV ehitustööde divisjoni direktor Kaupo Kolsar kiitis koostööd tellija ja ehitaja vahel. Ta ütles, et hoone sai huvitav, kuid seda oli keerulisem ehitada kui tavalist spordihalli.

«Erinevaid arvamusi võib tekitada paljas betoon, kuid mulle see arhitekti nägemus meeldib,» lisas ta.

Arhitekt Veronika Valk on praegu välismaal. Tema kolleeg, Kavakava arhitekt Siiri Valner tunnustas samuti head koostööd.

«Ka objekt oli põnev,» lisas ta. «Linn ja kool olid tellijana valmis eksperimenteerima ning uudseid võimalusi proovima.»

Gümnaasiumi direktor Peeter Sadam kiitis arhitekt Veronika Valku värskete ideede eest. «Noore arhitektina pakkus ta välja väga lihtsaid, kuid iselaadseid lahendusi, mis andsid hoonele omapärase välimuse,» lausus Sadam. «Kooli esindajatena olime suuresti kinni funktsionaalsuses ega taibanud tunnetada detaile, arhitekt aga oskas näha, et uudsete võtetega kõik lõpuks kooskõlas oleks.»

Sakala