Oistrahhi festivali vägev algus

20. sajandil elas ja tegutses palju-palju häid, väga häid ning veel paremaid viiulikunstnikke. Tõeliselt legendaarseid oli ikkagi kolm: Jaða Heifetz, Yehudi Menuhhin ja David Oistrahh(1908-1974). Austajate ja muusikute poolt tsaar Davidiks nimetatu oli aastate, õigemini paljude suvede jooksul järjekindlalt sajandi viiekümnendatest kuni seitsmekümnendateni oma puhkusepaigaks valinud Eesti linnakese Pärnu.

Suurte kunstnike-muusikute elus on puhkus suhteline mõiste, sest seda kasutatakse tegelikult töötamiseks, järgmiseks hooajaks ettevalmistuseks. Legendaarne viiulikunstnik oli ka legendaarne professor Moskva Konservatooriumis, kelle õpilased teevad ilma tänases maailmas ja nüüd Pärnus juba 1997 aastast eesti tðellisti Allar Kaasiku poolt taastatud ja kunstiliselt juhitud David Oistrahhi Festivalil(DOF). Pärnu on ainus paik maailmas, kus kuulsa vene viiulikunstniku nime hoitakse elava muusika sündmusena – sünnilinnas Odessas ega ka elutöölinnas Moskvas seda ei tehta.

Festival on kujunemas

Iga ettevõtmine vajab käivitusaega, sissetöötamise aega, väljakujunemise aega ja täisvõimsuse saavutamise aega. Järjekorras seitsmes DOF näitab tõsiseltvõetavaid märke täis-võimsusest ja multilateraalsetest, targalt läbimõeldud seoste ilmnemisest nii kavade kui esinejate planeerimisel.


Siinkohal vajab allakriipsutamist uus nähtus, koostöö juubelilinna St.Peterburgiga. DOF korraldab seal koostöös Pablo Casalsi festivali(Prantsusmaa) ja Läti ning Soome partneritega Euroopa Liidu toetusel kontserdisarja “Da Capo al St. Peterburg”, mis algas 11. mail ja lõpeb 20. oktoobril. Sarja pealkirjas sisaldub idee, et tagasi Piiteri kontserdisaalidesse suunduvad seal koolitatud eesti heliloojad Rudolf Tobias, Kuldar Sink, Galina Grigorjeva jne – neid on ju palju. Pärnus aga olid avakontserdi kavas Sergei Prokofjev ja Sergei Rahmaninov – Peterburgi kasvandikud. Prokofjevil möödus 50 aastat surmast ja Rahmaninovil 130 sünnist ja 60 surmast.

Kontserdi avateoseks oli aga esiettekanne Eino Tambergi sulest, Flöödikontsert Marika Järvi esituses. Tambergi op. 115 on meistriteos eesti instrumentaalkontserdi Ïanris ja tema teeviit näitab maailmalavadele. Muide, Marika Järvi aktiivses repertuaaris on 11 eesti flöödikontserti. Aga avakontserdi juhatanud Paavo Järvi on 2002. aastal maailma tipporkestritega esitanud 18(!) eesti helilooja teoseid.

Kuulus solist

Teine solist Dmitri Sitkovetski (Inglismaa) Prokofjevi 2.viiulikontserdiga(1935) oli teosele lähenenud romeojulialiku romantikaga, mida hiilgavalt toetas kontserdimaja suurepärases akustikas tema Stradivari viiul (1717).

Igal kontserdil on õnnestumisi ja ka suuri õnnestumisi. Põrmugi vähendamata nimetatud instrumentaalkontserdite esituse edu, oli nii kaalu kui teostuse poolest nael seekord Paavo Järvi ja ERSO Rahmaninovi 2. sümfoonia ettekanne. Arvan, et ERSO selle hooaja tippesitus sündis nüüd, just pärast hooaja lõppu. Paavo Järvi nimetas tõlgenduse võtmeks, et enne Rahmaninovi muusika esitamist tuleb silmitseda helilooja portreed ja siis sama range pilguga tema partituuri.

DOF kestab 20. juulini ja kõik on veel ees.

EPL