Lünklik bussiliinide võrk lööb tuhandete elurütmi segamini

Kui Tallinna lennujaamast jõuab hommikul enne esimese Tartu bussi saabumist õhku tõusta kaheksa lennukit, siis paneb see paljud taaralinlased küsima, miks ei välju ühtegi bussi varem.

Tartu pole siin mingi erand ja olgugi et päevas sooviks enne kella seitset lennukile jõuda võib-olla vaid sadakond mittetallinlast, sunnib praegune bussiliikluse korraldus inimesi ööd pealinnas tuttavate juures veetma.

Veelgi rohkem puudutab probleem neid maapiirkondades elavaid inimesi, kelle igapäevased asjatoimetused sõltuvad ühissõidukitest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on selliseid inimesi 100 000.

Jõgevamaal Puurmanis elav Aino Tamm rääkis, et pidi paari nädala eest Jõgevale uurija jutule sõitma. Ainus aeg, mis nii uurijale kui ka pensionärist vanaprouale sobis, oli hommikul kell 8. “Olin selle ajaga nõus, aga ei teadnud, et bussiga selleks ajaks kuidagi Jõgevale ei pääse,” ütles Tamm, kes pidi seetõttu juba eelmise päeva õhtul Tartu kaudu Jõgevale sõitma.



Ida-Virumaa päästeteenistuses töötav Angela Olt elab Rakveres, kuid käib tööl mitmekümne kilomeetri kaugusel Jõhvis. Tööpäeva alguseks kell 8 hommikul ta liinibussiga Jõhvi ei pääse ja veel mõne aja eest sõitis tööle ülemuse autoga. “Ega see ideaalne variant olnud, aga lühiajaliselt toimis päris hästi,” lausus naine.

Kuna teise inimese ajagraafikust pikka aega ikkagi sõltuda ei saa, siis tuli Oltil tööle sõitmiseks auto osta. “Eelistaksin ikkagi bussiga sõita, sest minu jaoks on ohutus väga tähtis,” lisas ta. “Kujutage ette, et olete 12 tundi järjest tööl ja siis sõidate veel koju. See pole just väga ohutu.”

Jõhvi ja Rakvere vahet sõidab ööpäevas edasi-tagasi 16 bussi ning Olti arvates poleks ju eriti keeruline panna üks reis varahommikusele ajale. “Rakveres on väga palju inimesi, kes käivad iga päev Jõhvi tööle,” märkis ta ja lisas, et seetõttu võiksid bussiettevõtted sellisest ümberkorraldusest huvitatud olla.

Märksa keerulisem on bussiliikluse ümberkorraldamine väikestes maakohtades, kus liinibuss käib vaid korra päevas. Jõgevamaal Saare vallas asuvast Kääpa külast pääses mõne kuu eest Tartusse kella 6 paiku hommikul väljunud bussiga, tagasi sai sõita samuti korra päevas kella 18 paiku. Reisijate vähesuse tõttu võeti bussiliin hiljuti käigust ja nüüd pääseb korra päevas vaid Jõgevale.

Eesti eri nurkades elavaid inimesi küsitledes selgus, et üle-eestiline ühistranspordivõrk on vastanute hinnangul rajatud ebavõrdsetele alustele ja paljudes maakohtades ei maksa lootagi, et pääseks sobival ajal paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse maakonnakeskusesse tööle või kooli.

Kui enamik maakonnasisestel liinidel sõitvaid busse saabub maakonnakeskusse kella 7–8.30 paiku, siis on palju neidki kohti, kust enne kella 9–10 maakonnakeskusse ei pääsegi.

Bussiettevõtjad nimetavad probleemi põhjuseks mitte bussiliinide võrku, vaid ametnike tegevust.

Asi jääb sageli raha taha

Lahendusi pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri hinnangul palju. “Maakonnasisestel liinidel on maavalitsustel päris hea võimalus sättida graafikuid vastavalt inimeste vajadustele, kuid kaugliinide bussigraafikud seab paika paljuski vaid bussiettevõtete huvi,” lisas Tatter.
Siiski ei õnnestu rahapuudusel sättida kõikide inimeste huvidest lähtudes ka maakonnasiseseid bussiliine.
Lõpetuseks. Kujutage ette, et elate Elvas ja soovite nädalavahetusel ühissõidukiga õhtuselt Vanemuise etenduselt koju pääseda. Paraku pole see võimalik, sest viimane buss väljub ajal, mil käsil on etenduse teise vaatuse keskpaik.


Eesti Päevaleht