Kütuse kallinemine sunnib kokku hoidma

Et autokütuse hinnad on kiiresti kerkinud ja ennustuste kohaselt tõusevad nad veelgi, otsivad paljud riigiasutused kokkuhoiuvõimalusi.


Viljandi Haigla juhatuse esimees Ülle Lumi ütles, et kindlasti mõjutavad bensiini ja diislikütuse hinnad kaudselt kogu haigla majanduskulusid, kuid eriti puudutavad need kiirabi eelarvet, mis on niigi 840 000 krooniga miinuses.

«Eelmisel aastal sõitsid kiirabiautod läbi 323 375 kilomeetrit ja selleks kulus 330 201 krooni eest kütust,» rääkis Lumi. «Kindlasti need kulutused tõusevad, aga kui palju, sõltub sellest, mil määral hinnad kallinevad.»

Lumi kinnitas, et puudujääv raha leitakse eelarvest ning patsiendile ei tohi kiirabiteenus mingil moel halvemaks muutuda.

«Eks me kirjuta muudkui tervishoiuametisse, et eelarve miinus kasvab,» ütles Lumi. «Haigla elu selle pärast seisma ei jää, aga nukraks teeb küll.»

Politseil pole häda

Eilne nädalaleht «Eesti Ekspress» kirjutas, et politsei vähendas Tallinnas ja Harjumaal autoga patrullimist, sest bensiini ostmiseks ei ole raha. Viljandimaal pole sellist rahanappust veel tekkinud.

Viljandi politseiosakonda juhtiv ülemkomissar Raimo Koha ütles, et kehtivad küll kütuselimiidid, aga kui bensiini hind jääb normaalsele tasemele, siis uusi piiranguid ilmselt ei tule.

«20 krooni liitri eest ei ole enam normaalne hind,» lisas ta.

Just kuni 20 kroonini küündivat liitrihinda pidasid Eesti vedelkütusemüüjad tõenäoliseks, kui osutub tõeks investeerimispanga Goldman Sachs ennustus, et naftabarreli hind kerkib maailmaturul 105 dollarini (üle 1200 krooni).

Viljandimaa Päästeteenistuse direktor Jaan Sims ütles, et kui asi nii hulluks peaks minema, tuleb lahendust küsida poliitikutelt, kuid esialgu ei paista midagi katastroofilist olevat.

«Sõidud tegemata ei jää,» lubas Sims. «Küll aga peame oma plaanid üle vaatama ja võib-olla jääb mõni asi ostmata.»

Bussisõit maakonnas ei kalline

Bussifirma Devori Reisid juht Margo Järvekülg nentis, et kuigi kütuse kallinemine lööb ettevõtet valusasti, ei saa seda maakonnaliinidel pileti hinda tõstes kompenseerida.

«Inimestelt ei ole lihtsalt võimalik rohkem raha võtta,» selgitas ta. «Kui hinda tõsta, jääb sõitjaid selle võrra vähemaks ja hinnatõus ei päästa midagi.»

Ainsaks võimaluseks pidas Järvekülg seda, kui riik kergitaks dotatsiooni praeguselt kolmelt kroonilt kahekümne kahelt sendilt umbes kuue kroonini. «See kataks ka bussijuhtide palgatõusu, kuid uusi busse selle eest ikka veel ei saaks.»

Ka Mulgi Reiside juhataja Arvo Nõges ei pidanud maakonnaliinidel pileti hinna tõstmist võimalikuks.

«Suurema dotatsiooni taotlemine on maavalitsuse asi ja riigi asi on vastata, et ta pole sellest huvitatud,» ütles Nõges.

Kaugliinide pileti hind võib kerkida kümnendiku

Arvo Nõges kinnitas, et kuigi maakonnaliinidel tuleb hakkama saada praeguse hinnaga, tahab Mulgi Reisid seda tõsta kaugliinidel.

«Palju sõltub muidugi sellest, mida konkurendid teevad,» selgitas Nõges. «Meie hinnatõusu algatajad ilmselt pole, kuid kaasa läheme sellega küll.»

Kui nafta maailmaturu hind ja dollari kurss oluliselt ei muutu, võiks Nõgese hinnangul piisata kümneprotsendilisest hinnatõusust.

Devori Reiside ja Mulgi Reiside kuludest moodustab kütuse hind umbes kolmandiku.

ARVAMUS

Arvo Nõges, Mulgi Reiside juhataja

Nafta hind tõuseb tavaliselt talvel, mil seda rohkem vaja läheb, ja suveks rahuneb turg maha.

Praegused kired on viimane mälestus külmast talvest. Ei usu, et hind lähemas tulevikus eriti kõrgemale kerkib.


Sakala