Mais jõuab valitsusse loodust säästev roheline maksureform

Juba maikuus koguneb valitsus arutama ökomaksureformi, mis sunniks ettevõtjaid rohkem keskkonda säästma, ent tõstaks samas elektri- ja kütusehindu.

Keskkonnaministeeriumi abiministri Olavi Tammemäe sõnul on praegu Eestis odav loodusvarasid kasutada ja loodust reostada. Ettevõtjatel on mugavam tasuda saastetrahve kui investeerida keskkonnasõbralikumasse tehnoloogiasse.

Plaanitav ökoreform toob kõrgemad saaste- ning loodusvaramaksud. Reform peaks lõpetama keskkonnale ohtlike tööstusharude, sealhulgas ka põlevkivienergeetika riikliku doteerimise, selgitab ta. See omakorda tähendab keskkonda saastavatest allikatest toodetud elektri hinna tõusu.

Auto pidamine kallimaks

Transiidifirmadele plaanitavate reostustasude tõttu ähvardab kallineda ka kütus. Kulukamaks läheb keskkonna saastamisega seotud tarbimine, näiteks auto pidamine.

Tammemäe kinnitab, et reformi väljatöötamisel mõtleb riik kindlasti ka kompenseerimismehhanismidele, sest koalitsioonilepe ütleb, et maksukoormus jääb samaks.

Ökomaksureformi on rahandusministeeriumi ekspertide sõnul edukalt ette võtnud Saksamaa, Suurbritannia ja Holland. Näiteks puudub Saksamaa Föderaalse Keskkonna Agentuuri andmetel autotranspordi kasutamise maks ettevõtjatel, kes kasutavad biokütust.

Agentuuri spetsialist Astrid Dannenberg ütles, et Saksamaal naudivad «rohelist» ehk taastuvatest allikatest toodetud energiat kasutavad ettevõtjad maksusoodustusi tänu 1999. aastal alanud ökomaksureformile.

«Kui vaatame oma naabreid, siis meil on looduskasutusega seotud maksud mitu korda väiksemad,» ütles Tammemäe. Tema sõnul võivad skeptikud väita, et elatustase Eestis on ka ELi vanade liikmesriikidega võrreldes madalam, kuid see argument pole siin kohane. Kui Eestis maksab tonni teatud kemikaalide heitmine atmosfääri ettevõtjale 11,5 krooni, siis vanas Euroopas maksab see vähemalt 600 krooni.

Alternatiivsed allikad

«Kui keegi väidab, et seal on elatustase sadu kordi Eesti omast kõrgem, siis see pole õige,» ütles Tammemäe. «Riik võiks doteerida alternatiivsete energiaallikate kasutamist. See tekitaks nende (energiaallikate – toim) vastu rohkem huvi.»

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakond juhatab töögruppi, mis esitab mais valitsusele oma seisukoha ökoloogilise maksureformi alustest. Töögrupp, mis ühendab keskkonna-, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, samuti Säästva Eesti Instituudi ja Eestimaa Looduse Fondi esindajaid, sai esimest korda kokku märtsis.

Tammemäe ütles, et mõned Säästva Eesti Instituudi põhimõttelised seisukohad ökomaksureformi suhtes on Keskkonnaministeeriumile vastuvõetavad, kuid mõõdetavast majanduslikust efektist on veel vara rääkida.

Ökomaksureformi põhimõtete väljatöötamisse kaasatud keskkonnakaitse eksperdi ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe Marek Strandbergi sõnul oleks aga vale püüda loodusressurssi mõõta vaid rahas.

«Loodusressurssidel ei ole enamikul juhtudel rahas mõõdetavat «õiglast hinda», vaid on nende hulk, tekke- ning kasutuskiirused,» ütles Strandberg, kes samuti tunnistas, et inimeste asemel ressursside kasutamise maksustamine on üldiselt arukas mõte.

Kiirustada ei maksa

Strandberg pakkus varianti kehtestada ressursside kasutamise varu ja tekkekiiruse põhist kasutamispiiri. Siis ei saaks kasutada loodusvarasid, mis on otsa saamas. Ilma selleta oleks ökomaksete reform tema sõnul poolik.

Reformierakondlastest riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et praeguses koalitsioonilepingus on keskkonnapoliitika peatükk üsna lühike, sest selles vallas säilib täielik järjepidevus ning seotus ELi arengutega on tihe.

«Ökoloogiline maksustamine on aja nõue, tarbimise ja tootmise loodussõbralikumaks muutmisel on võtmeküsimus majanduslik surve,» ütles ta. «Et üritus õnnestuks, on hädavajalik pakkuda vastu maksukoorma alandamist mujal.»

Ökoloogilise maksureformiga ei saa Ligi sõnul kiirustada, sest see käivitaks hinnatõusu ning hävitaks majandusharusid kiiremini, kui neid jõutaks ümber korraldada.

Üks võimalus

Säästva Eesti Instituudi ökoloogilise maksureformi visioon, mis ei pruugi siiski saada valitsuse kava aluseks

• CO2 saastetasuks 25 kr/t (praegu 11,5 kr/t).

• Energiasektori vee erikasutuse ja jäätmete ladestamise tasu määrad viiakse samale tasemele teiste sektoritega.

• Keskkonnakasutuse tasu: naftareostuse kompensatsioonitasu sadamate kaudu veetavatele naftatoodetele 5 kr/t.

• Maavarade kasutustasu kaks korda suuremaks.

• Alates 2008. aastast elektriaktsiis 2 senti/kWh.

• Autode registreerimistasuks 500 kr.

• Raskeveokimaks 20% kõrgem.

• Kütuseaktsiisist laekunud summad ühistranspordi toetusteks.


Postimees