Iga puhkama sõitjat võivad ohustada tõved

Kel seisab ees reis eksootilisele maale, peaks ennast kaitsma sealkandis levivate tõbede eest. Ka puhkuseks maakodus või laagrisuveks tuleb valmistuda – on viimane aeg vaktsineerida ennast puukentsefaliidi vastu.

Reisinõustamise ja vaktsineerimise kabinet pakub tasulisi konsultatsioone ning vaktsiine umbes 15 haiguse vastu, selgitab nakkushaiguste arst Rita Pihlak. Difteeria, teetanuse ja marutõve vastu saab süsti tasuta, ülejäänud vaktsiinide eest tuleb kliendil maksta.

Puukentsefaliidi vastu vaktsineerime juba veebruarist saadik, sest samal aastal on vaja kuuajalise vahega teha kaks süsti, selgitab arst. Lastele on olemas eraldi vaktsiinid, kuid alla kaheaastastele neid siiski ei soovitata. Puukentsefaliidi vaktsiin maksab 200 krooni ringis.

Pihlaku sõnul teavad meie külalised väga hästi, et Eesti, Läti ja Leedu on suure riskiga puukentsefaliidi piirkond. Ka meie ise ei tohiks seda unustada, manitseb ta. Mullu oli Eestis 186 puukentsefaliidi juhtu, ülemöödunud aastal 230.

Kelle reisisiht on kauge ja tundmatu maa, vajab kindlasti reisimeditsiinilist nõu. «Isegi kui mõtteis mõlgub vaid päikeseline puhkus, tuleb viia end kurssi sihtmaal varitsevate ohtude ja haigustega,» tõdeb arst.

Neile, kes reisivad Kesk-Aafrika ja Kesk-Ameerika riikidesse, on kohustuslik kollapalaviku vastane vaktsineerimine. Selle haiguse vastu vaktsineeritut võib mõne päeva pärast kimbutada palavik, tõdeb Pihlak.

Soovituslikud vaktsiinid

Vaktsineerimise vajalikkus sõltub paljuski sellest, millisesse riiki, mis eesmärgil ja kui kauaks keegi sõidab. Kõige enam kaitsesüste tehakse A-hepatiidi ja kõhutüüfuse vastu.

Paljudes riikides on suur suremus malaariasse, mille vastu polegi vaktsiini, tõdeb arst. Et sellel haigusel on palju vorme, on ka profülaktika erinev, arstid saavad pakkuda erineva hinnaga tabletikuure.

Üks sagedasimaid hädasid, mis reisijaid kimbutab, on kõhulahtisus, mille põhjuseks võib olla bakterist tingitud soolepõletik.

Troopilistes maades võib haigestuda näiteks putukahammustuse tagajärjel, reisil võivad lüüa välja allergiaprobleemid või põhjustab päikesekiirgus põletust, samuti võib reisija vajada abi laeva-, bussi- või lennusõidust tingitud iivelduse vastu.

Arst aitab kokku seada reisiapteegi ning paneb kliendile südamele, et sealt ei jääks välja kroonilise haiguse raviks vajalikud ravimid.

Ka internetist on võimalik vaadata, milline on sihtkoha kliima, millised haigused seal kõige enam levivad ning millised vaktsiinid on vajalikud (www. tervisekaitse.ee).

Reisimeditsiinikabineti arst väljastab kliendile spetsiaalse rahvusvahelise vaktsinatsioonipassi.

Et kabinetil ei ole vastavat andmebaasi, peab patsient ise jälgima, kui kaua vaktsiini mõju kestab ja millal tuleks teha kordussüst.

Vaktsineerimisega tuleks alustada vähemalt kaks nädalat enne reisi, et organismis jõuaksid tekkida vajalikud kaitsekehad. Korraga võib inimesele süstida viit-kuut vaktsiini, tõdeb Pihlak.

Kõrged hinnad

Samal ajal kui tõrjuv hoiak vaktsineerimise suhtes on hakanud taanduma, kasvavad aasta-aastalt vaktsiinide hinnad.

Nii näiteks maksab doos A-hepatiidi vaktsiini umbes 400 krooni, B-hepatiidi oma 170 krooni ja kollapalaviku vaktsiin 200 krooni.

Pihlak tuletab meelde, et meedikutele ja Tartu haigekassas kindlustatud arstiteaduskonna tudengitele on B-hepatiidi vastane vaktsineerimine tasuta.

Reisinõustamine

• Tartu Ülikooli kliinikumi polikliiniku reisimeditsiinikabinet, Puusepa 1a.

• Tel 731 9120, eelregistreerimine 731 9100.

• Konsultatsiooni hind 160 krooni.

Postimees