Eesti tööandja hoiab ELis kõige rohkem töötajate pealt kokku

Eesti tööandja hoiab võrreldes teiste Euroopa riikidega töötajate arvelt kõige enam kokku, raatsimata näiteks raha kulutada töötaja koolitamiseks või talle spordisaali aja ostmiseks.


Rahvusvahelise uuringufirma Mercer Human Resources Consulting analüüs näitas, et Soome tööandja kulutab vabatahtlikult töötajate peale 14 ja Belgia tööandja üle 8 protsendi töötaja peale kulutatud kogurahast.

Eesti tööandja vabatahtlikud kulud on aga vaid 0,7 protsenti kõigist kuludest, kuhu kuuluvad palk, sotsiaalkindlustusmaksud ja muud kohustuslikud kulutused.

Leedus parem

Eesti jääb napilt maha ka Läti tööandjast, kes raatsib kulutada töötaja peale ühe pügala võrra rohkem ehk 0,8 protsenti.

Leedu tööandja on Balti riikidest küll kõige hoolivam, makstes vabatahtlikult 1,5 protsenti, kuid siiski jäävad sealsed tööandjad alla Lääne-Euroopa omadele, kes maksavad sageli kinni töötaja mitmesuguseid koolitus- ning tervisekulusid.

Lääne-Virumaa tööinspektsiooni juhataja Rein Reisberg ütles, et Eestis on tõesti vähe neid tööandjaid, kes töötajate peale veel vabatahtlikke kulutusi teeksid.

Eestis on tema sõnul probleemiks pigem see, et ei täideta ka ettenähtud nõudeid. Nii näiteks püüavad mõned firmad saada töötajate tervise arvelt hakkama võimalikult vanade töövahenditega, vajalikust nõrgema valgustusega või madalama temperatuuriga. «Näiteks pidi müüja töötama talvel 3-kraadises ruumis,» märkis Reisberg.

Ta lisas, et mõnel pool peab ka öösel töötama, sest siis on elekter odavam. Võrreldes Lääne-Euroopaga on Eestis Reisbergi hinnangul pigem suhtumine, et «mul on järjekord ukse taga, miks ma peaksin sinu tervisesse investeerima».

Mujal eeldatakse aga, et töötaja jääb ettevõttesse kauemaks ajaks tööle. «Siiski on Eestis ka häid näiteid,» märkis ta.

Eestis tegutseva rahvusvahelise puidufirma Mets&Puu juhatuse liige Kalevi Mikkonen ütles, et nende firma võimaldab Eesti töötajatele samasuguseid lisahüvesid kui emafirma Soomes.

«Toetame töötajate kõrgkoolis õppimist, lisaks hüvitame töötajate tervise heaks tehtud kulud, maksame spordiklubi eest, korraldame igal aastal täielikult firma kulul töötajatele koos peredega suvepäevad,» rääkis Mikkonen.

Korra aastas jõulude ajal teeb Mets&Puu oma töötajatele välja õppereisi ema- või tütarfirmade tehastesse Soomes.

Eesti Ametiühingute Keskliidu Lääne-Virumaa piirkondlik juht Andres Mandre ütles, et tema puutub iga päev oma töös kokku sellega, et tööandjad teevad, mida tahavad ning tööandja hüvedest võib töötaja ainult unistada.

«See on juba hea, kui tööandja garanteerib töötajale vähemalt seadusega nõutud tingimused,» märkis Mandre. Ta ütles, et iga teise ettevõttega on probleeme.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul piirduvad Eestis tööjõukulud otseste palgakuludega, millele lisanduvad sotsiaalkindlustusmaksud, samas kui arenenud riikides kulutavad tööandjad märkimisväärseid summasid töötajate elukestvaks õppeks ja paljudeks muudeks asjadeks, mida käsitletakse investeeringuna inimkapitali.

Vahe vähenemas

«Kahjuks domineerib meil veel primitiivne arusaam, et tegemist on kulutusega, mitte investeeringuga, mis aitab parandada ettevõtte tegevust ja majandustulemusi,» nentis Taliga. Tema sõnul pole saladus, et omajagu on sellele kaasa aidanud ka maksupoliitika.

«Eesti maksusüsteemi iseloomustab töötajate sissetuleku kõrge maksustamine. Mõistagi mängib siin suurt rolli ka üldine hinnatase, elatustase ja väljaminekute struktuur jms,» selgitas Taliga.

Osaliselt on erinevused Lääne-Euroopaga loomulikud ja paratamatud, kuid siiski väärtustatakse Taliga hinnangul üleminekuriikides inimkapitali vähem kui Lääne-Euroopas.

«Teisalt võetakse meil ettevõtjate-tööandjate teatraalseid krokodillipisaraid liigagi sageli tõe pähe, kuigi sellistel puhkudel on tegelik eesmärk vaid soov viia võimalikult väikeseks enda vastutus ja maksimeerida kasum,» rääkis Taliga.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles samas, et sellist võrdlust, kas Eesti tööandja kulutab vähem kui Lääne-Euroopa tööandja, pole objektiivselt võimalik teha.

«Absoluutnumbrites ehk küll, aga selline erinevus eksisteerib ka riigisiseselt näiteks erinevate ametikohtade vahel,» märkis Kriis.

Ta lisas, et vahe Lääne-Euroopa riikidega on küll suur, aga väheneb. «Seega tuleb poliitilises plaanis teha kõik endast olenev, et majanduskasv kiireneks. See aga eeldab mõnes valdkonnas küllaltki ebapopulaarseid otsuseid,» nentis ta.

Majandusministeeriumi andmetel on tööjõukulud Eestis tõesti mitmeid kordi madalamad kui Lääne-Euroopa riikides, kuid samas on ka hinnatase Eestis paar korda madalam kui Lääne-Euroopas.

Ostujõuga korrigeeritud tööjõukulude, palkade ja sissetulekute osas ei ole käärid ministeeriumi hinnangul nii drastilised kui vaid tööjõukulude absoluutnumbreid võrreldes.



EPL