Malev annab tööd 1780 noorele

Malevlaste tööst muutuvad kenamaks rannaniidud ja jõekaldad, pargid ja kalmistud, maasika- ja vaarikaväljad, Pärnu muul ja Roodi mõis ning saab müüdud lugematul arvul lotopileteid ja jäätisetorbikuid.

Pärnumaa õpilasmaleva eestvedaja Mati Sutt ütles, et kui tänavuse töösuve eel paiskas ta ajakirjandusse lubaduse jätta malevlaste koguarv läinud suve tasemele, siis nüüd on ta sunnitud tunnistama oma eksimust. “Midagi ei olnud teha, tellimusi üha tuli ja pidin lubatud piiri ületama,” sõnas ta muheldes.

Eesti iseseisvumisaja 12. õpilastöösuvel, mis algas esmaspäeval ja lõpeb augusti keskel, vehib 87 rühmas tööd teha 1780 noort.

Vihm nurjas alguse

Raeküla gümnaasiumi neljandike ja nende õpetaja Ülle Pääslase ülesanne on kammida prügist puhtaks Riia maantee ja raudtee vahele jääv metsatukk Pärnu-Paide maantee raudteeülesõidult Tarapita kiirtoidurestoranini välja.

“Lootsime nelja-viie päeva jooksul tööga hakkama saada, kuid esimese päeva nurjas vihm,” sõnas Pääslane. “Prügi on palju ja igat sorti, ent lapsed on õhinaga ametis ja on näha, et neljandikele on selline koristustöö jõukohane.”

Lapsed kinnitasid õpetaja arvamust lausa kooris, ja lisasid, et kui neid sääski vaid kiusamas poleks. Tüdrukud lõid prügikoti suud lahti ning loendasid selle sisuks kommipaberid, plastpudelid, hapukoore- ja piimapakid, juustupaki ümbrised, tordikarbid – igat sorti pakendid, mis poest saada ja pidutsejad või kodutarbijad põõsa alla poetanud.

Ühe künka jalamilt kogusid lapsed kokku eriti kõva peo jäänukina 11 viinapudeli korki. “Kahju, kui selline imeline koht, mis võiks linnarahvast terviseradadele kutsuda, on vaid joojate ja reostajate jaoks,” tähendas Pääslane. “Tulime täna tööle läbi eile puhtaks roogitud lõigu ja näe – keegi on juba jõudnud tühjaks saanud suitsupaki maha visata.”

11-12aastastele on tööpäeva pikkus neli tundi ja päevatasuks 50 krooni. Kui lastest enamik ei osanud öelda, mis nad oma esimese, õpilasmalevas teenitud rahaga teha plaanivad, siis Merili Valdaru oli kindel, et ostab hobusele kas puhastusharja või mütsi. Tüdruk õpib nimelt Jõulumäe lähedal Keskküla talus ratsutama.

Kurgid said kükitatud

Tõstamaa valla Annuste talu perenaine Maris Marus andis teada, et kurgid on kükitatud ja neile katteloor peale tõmmatud ning käes on rohimise aeg. Esimeses vahetuses on Annustel tosin last, kellest nii mõnigi naaseb teise ja isegi kolmandasse vahetusse. “Kui laps on tööle hakkaja, pole teda vaja ju teise vastu vahetada,” selgitas Marus.

Pealegi on rühmast enamik pererahvale teatud-tuntud: nad on Annustel juba mitu suve tööl käinud, maasikaid rohimas ja saaki korjamas.

Talu on nüüd küll vähetasuvat maasikakasvatust tublisti kahandanud ja selle arvelt kurgikasvatust laiendanud, kuid eks umbrohi tüki kurkigi lämmatama ja nõnda kestab rohimistöö saagi korjamiseni välja.

“Vene lapsed on igas vahetuses küll uued, kuid elu on näidanud, et nad sulanduvad rühma kaunis ruttu,” rääkis perenaine. Seda enam, et rühma tuumiku moodustavad pere oma neli last. “Meie lapsed teenivad õpilasmaleva ajal võrdselt teistega, kuid eks neil ole kodus muidki töid teha ja selle eest juba palka ei saa,” rääkis Marus.

Annuste perenaine ütles, et tahtis tänavu võtta linnalapsigi, kel on võimalus talus ööbida, kuid ei saanud majutusasutusele vajaminevat tunnustust. “Mõni linnalaps ju ikka on, kel võimalus siinkandis oma tuttavate juures ööbida,” märkis ta.

Ühtki paha sõna polnud perenaisel öelda linnas kasvanute töötegemise kohta. “Kas mul on lastega vedanud või nad ongi tulnud õpilasmalevasse teadmisega, et palk tuleb tööga välja teenida,” tõdes ta.

Marus märkis, et tal on plaanis sõidutada lapsed tööle vahelduseks Valgeranda ja jaaniõhtul koos tuld teha. “Käisin ise kooliajal mitu head suve töö- ja puhkelaagris, sestap tean, kui oodatud on sellised ühisettevõtmised,” sõnas ta.

Õpilasmalev kui tööbörs

Mati Suti jutu järgi sai tänavu algus tehtud ammilma räägituga, et õpilasmalev võiks toimida noorte tööbörsina.

Õpilasmalevlastest 150 noort nimelt töötavad firmades kas üksi, kahe või nelja-viie kaupa.

“Firmad hakkasid küsima, kas mul ei ole neile mõnda last tööle anda,” rääkis Sutt. “Annab korraldada, ütlesin mina, ja peagi olid järgmised helistajad platsis ning kokku sai neid üle paarikümne firma.”

Nii on õpilasmaleva kaudu varustanud end noortööjõuga näiteks põllumajandusosaühing Weiss, Audru rebasefarm, Sunset Club, villa Andropoff.

Omalaadne rühm alustab tänavu Halinga vallas, kus noori on appi tellinud Roodi mõisa hollandlasest omanik.

Roodi mõisa omaniku eestlannast abikaasa Eve Lohv ütles, et tal pole õpilasmalevlastega küll mitte mingisuguseid kogemusi, kuid ta loodab laste abiga korrastada metsaaluse, kraamida keldrid ja ehk isegi mörtida maakivist kõrvalhoone.

Komandörid andsid kutseeksami

Päev tagasi tõestas 39 õpilasmaleva rühmakomandöri Jõõpre koolimajas Eesti noorsootöö keskuse noorte tervistava ja arendava puhkuse valdkonna peaeksperdile Kadri Kurvele, et on valmis juhatama õpilasmaleva töörühma. Mis sellest, et nii mõnelgi neist on õpilaste töösuvest enam kui kümneaastane kogemus. Seadus nõuab eksami tegemist ja punkt.

Eksami sooritanu saab tunnistuse, et ta läbis teadmisteproovi ja vastab noorte- ja projektlaagri juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

Mati Sutt kinnitas, et kokku on tal nüüd 47 tunnistusega rühmajuhti, sest neilt, kellel kõrgkooli lõpetamisest pole möödas viit aastat, eksami tegemist ei nõuta.

PP