Supleme maailma uurituimas vees

Jõe- ja merevee puhtuse kontroll ja veeseisundi järjepidev seire on Pärnu linna randades ja supluskohtades tänavu suvel korraldatud paremini kui kunagi varem, kinnitasid Pärnu keskkonnaspetsialistid Olav Avarsalu ja Jüri Tenson.

Tänavu Pärnus vastuvõetud jõe- ja merevee seire kava kohaselt lülitati kohaliku avavee uurijad ühtsesse süsteemi, olgu tegu riikliku või omavalitsuse korraldatud seirega. Sealjuures kogutakse Pärnu linnavalitsuse keskkonnateenistusele esitatavatesse aruannetesse teave nii vee, taimede, põhjaloomastiku kui kalastiku kohta.

Pärnu linnale läheb see tänavu maksma 280 000 krooni.

Veekeskkonna seisundit Pärnu piires jälgitakse Vana-Pärnust Raekülani ja Kihnu saare alt avalahest piki Pärnu jõge üles kuni Reiu jõe suudmeni.

Kokku on sellel alal 16 seirekavva eri eesmärgiga võetud proovikohta, kaheksa neist Pärnu lahes, viis Pärnu jões ja kolm Sauga jões. Peale nende võtab veeproove AS Pärnu Vesi veepuhastusjaama väljalaskeava juurest, mis asub umbes kolm kilomeetrit Vana-Pärnu rannast avavee suunas. Veeseisundi proove tellib AS Pärnu Sadamgi kahest-kolmest kohast sadamakaide lähikonnast.

Kui veeseisundi proovide võtmine on otseselt seotud linna supelrandade ja ujumiskohtade infektsiooniohutuse kontrollimisega, siis taimestiku, loomastiku ja kalastiku uuringud on seotud riikliku keskkonnakaitsega ja teenivad veeseirest otsesemalt teaduslikku eesmärki.

“See, et kogu Pärnu linna piires kogutud andmestik meie vete kohta kokku kogutakse ja linnavalitsuseski selle vastu huvi tuntakse, on hea märk,” arvas mereinstituudi projektijuht Jüri Tenson. “Kui linnavalitsuses on terviklik pilt veestiku muutustest ja tööl inimene, kes seda analüüsib, siis on võimalik hakata kohvipaksu pealt ennustamise asemel tegema mererannas ja jõekallastel teadusel põhinevaid otsuseid.”

Proove võetakse plaanitust rohkem

Kavakohaselt alustati veeproovide võtmisega juba märtsis. Analüüsi spekter on küllalt lai. Proovides uuritakse rea keemiliste elementide sisaldust, vee läbipaistvust, naftasaastatust, määratakse mitme mikroorganismi esinemissagedust, mis lõppkokkuvõttes annab võimaluse hinnata vee sobivust supluseks.

Siiamaani on näidud head ja Pärnu rannas lehvib sinise lipu kõrval roheline.

Kui veeseisund peaks muutuma halvaks, langetatakse rannas puhta ranna rahvusvahelise sümbolina lehviv sinine lipp ja rohelise rannalipu asemele heisatakse punane lipp, mis tähendab ranna supluseks sulgemist.

Pärnu rand on supluseks ebasoovitaks kuulutatud 1980. aastate lõpul, kui koliindeks ületas 10 000, lubatu ülempiiri.

Omaette teema Läänemeres on mürgiste sinivetikate vohamine ja inimeste hoiatamine, kui need rannale lähenema peaksid. Sinivetikad on ohustanud Pärnu randasidki, kuid pole siiski põhjustanud suplemise keelamist.

“Sinivetikate ohu korral käime isegi kuni kaks korda päevas merd uurimas,” ütles Tenson. “On olnud juhtumeid, kui oleme sinivetikate parve piiril paadiga kaasa loksunud, et näha, kuhu tuul ja lained need kannavad.

Linnavalitsuse keskkonnateenistuses öeldi, et supelrandadel hoitakse pilk eriti peal.

“Kuna supelrandade lähedalt võetakse veeproove kaks korda kuus, on eriti tähtis jälgida veeseisundi muutumist,” selgitas Pärnu linnavalitsuse keskkonnateenituse peaspetsialist Olav Avarsalu veeproovide tellijana. “Niipea kui mõnes rannas proovid näitavad veekvaliteedi halvenemist, tihendatakse proovivõtmist.”

Näiteks ei tohi koliindeks, mis näitab inimesele ohtlike mikroorganismide rohkust 100 milliliitris vees, ületada 10 000.

“Tänavu on see veekvaliteet keskrannas olnud väga hea, teistes randades hea ning Vana-Pärnu rannas hea ja rahuldava vahepeal,” teatas Avarsalu. “Paaril korral on Vana-Pärnus ette tulnud olukordi, kus üksik proov on olnud halb, siis korratakse proovi kohe järgmisel päeval, et teada saada, kas tegu on veeseisundi üldise halvenemise või halva juhusega. Siiani on kordusproovid näidanud, et tegu oli juhusega.”

Kontrolli all on supluskohad Pärnu linna piires jõgedeski.

Olukord võiks veel paraneda

Avarsalu ja Tenson kinnitasid, et vesi on Pärnu linna haldusalas viimase kümne aastaga aina paranenud.

“Põhjuseks on põllumajanduse ja linnatööstuse intensiivsuse langus ja uute kanalisatsioonisüsteemide ehitamine,” loendas Avarsalu. Pärnu linnavalitsuse keskkonnateenistuse andmetel on kõige problemaatilisem linnaosa praegu Vana-Pärnu, millele sekundeerib Raeküla. Mõlemas linnajaos puudub korralik tänapäevane kanalisatsioon.

“Õnneks mahendavad survet laheveele mõlemas linnaosas elamuala ja mere vahel asuvad sonnid, mis toimivad bioloogiliste puhastajatena,” märkis Avarsalu. “Kõige puhtam on vesi keskrannas, Mai rannas võib tugevate vihmade korral vesi halveneda Kanali tänava pikenduse juures paikneva sulgemata sademevee väljalasketoru tõttu.”

Ehkki Pärnu linna piires toimib mitmekülgne ja pidev seiresüsteem, andmetest on huvitatud linnavalitsuse keskkonnateenistus, puhta vee eest kannavad hoolt veeäärsed suuremad asutused ja üle veerand sajandi Pärnu vete uurimisega tegelnud Tenson uhkustab, et “tervel maamunal pole avavett, mida nii pidevalt jälgitakse”, on keskkonnaspetsialistid seda meelt, et olukord võiks veel parem olla.

PP