Politsei võib naasta lennujaama ja sadamasse

Londoni terroriaktid, mis sunnivad Euroopat karmistama sisejulgeoleku kaitset, annavad tõuke siseministeeriumi projektile «Eesti väravad» ning politsei võtab enda kontrolli alla taas Tallinna lennujaama ja reisisadamad.


«Meil tuleb senisest rohkem kontrollida piiri ületamist ning peame viima politsei tagasi lennujaama ja sadamatesse,» kinnitas siseminister Kalle Laanet.

Juba paar kuud viimistlevad tema alluvad projekti «Eesti väravad», et leida lahendused, kuidas hoida Euroopa Liidu inimeste vaba liikumise tingimustes tugevamini pilk peal piiriületajatel.

Samal teemal:


Juhtkiri: Valmistuda võimatuks (5)




«London andis viimase tõuke,» nentis Laanet, meenutades möödunud nädalal Brüsselis toimunud euroliidu siseministrite kriisikohtumise üht põhisõnumit: lõpetame pika arutelu selle üle, mida teha, ja hakkame tegutsema.

Terrorihõnguline maailm

Sisejulgeoleku eksperdid ütlevad, et kui turvafirma Falck kontrollib Tallinna lennujaamas vaid lennureisijate pagasit, piirivalve vaid nende dokumente ja toll väga pisteliselt vaid nende kohvreid, siis puudub politseipilk nii lennujaamas kui ka sadamates.

«Aga oleks hädasti vaja, et hea ettevalmistuse ja analüüsivõimega politseiametnikud võiksid oma mõtliku pilgu libistada üle Eestisse saabuvate ja siit lahkuvate inimeste,» rääkis siseministeeriumi ametnik. Politseijaoskond lennujaamas suleti 1997. aastal.

Terroriohtu praegu siin väikeseks hindavad julgeolekuasutused pole varjanud, et kui keegi kavandaks Iraagis ja Afganistanis rahvusvahelistes koalitsioonides sõdiva Eesti vastu rünnakut, võivad sihtmärkideks olla näiteks Helsingist ja Stockholmist Tallinnasse kurseerivad reisilaevad.

«Ametlik retoorika väidab parema sõnastuse puudumisel, et Eesti võitleb Iraagis ja Afganistanis terrorismiga, kuid tegelikult toob see võitlus meile endile terrorismi järjest lähemale,» möönis üks ametnikest.

«Eesti on nüüd osa keerulisest terrorihõngulisest maailmast, mis võib meidki mõjutada, näiteks sooviga mõrastada mõnd rahvusvahelist koalitsiooni.»

Sellelesamale vihjas ka peaminister Andrus Ansip. «Ma ei ole nõus nendega, kes arvavad, et me peaksime seisukohavõttudest hoiduma – ükskõik, kas see puudutab Afganistani, Iraaki, Tšetšeeniat või mis tahes muud teemat – lihtsalt sellepärast, et siis järsku meid ei märgata ja meid siis terroriteod ei ohusta,» ütles ta nädal tagasi.

Siseminister Laanet meenutas aga 1996. aasta tulekahju Saaremaa Ühisgümnaasiumis, kui hukkus kaks ja raskelt vigastada sai mitu last.

Rõhk jälitustööle

«Alles siis hakati koolide tuleohutusest tõsiselt rääkima ja sellega ka tegelema, ajuti näib mulle, et terrorismiga on samamoodi,» ütles Laanet, kes kümme aastat tagasi töötas Saare prefektina.

«Mina loodan, et järgmisel aastal on Tallinna lennujaam ja reisisadamad politsei pideva järelevalve all, ning ootan selleks nii valitsuse toetust kui ka – midagi pole parata – lisaraha.»

Laaneti erakonnakaaslane keskparteist, endine siseminister Ain Seppik nentis, et sellisel juhul oleks politseinikke juurde vaja. «Kui tõesti seda teed minna, siis pigem peaks kasutama kogenud ja terava pilguga kriminaalpolitseinikke, sest terrorismi tõkestamine tähendab ju suuresti jälitustööd,» ütles ta.

Eestis hakkab terroritõrjujaid liitma valitsuse julgeolekukomisjoni juurde loodud terrorismivastane nõukogu, kes veel sel aastal vaatab üle mullu ministrite heaks kiidetud «Terrorismivastase võitluse tegevuskava» ja teeb ettepanekud selle täiendamiseks.