Noored hääletajad seiklesid Virumaal

Eile võis Virumaa teedel kohata mitut hääletajapaari, kes enne tudengite hääletusvõistluse lõppu veel usinasti võistluspunkte koguda püüdsid.

Lääne-Virumaal oli seekord 56 võistluspunktist viis, kus võistluspaarid pidid ära käima ja fotojäädvustuse tegema. Hääletajate sihtpunktideks olid Maarja kabel, Porkuni paemuuseum, Kavastu torn, Kroonikivi ning Simuna kirik.

Selleaastane TÜ loodusringi hääletusvõistlus “Kas tunned maad” oli järjekorras viies ja võistluspaare oli kokku 37. Kuigi kontrollpunktid erinesid eelmise aasta omadest ja lisatud olid ka saared, pidid võistlejad juba tavaks saanud viisil nelja päeva jooksul võimalikult palju punkte läbima, et võitjaks tulla.

Hääletajapaar Margus Tiru Tartust ja Mari-Liis Lamp Viljandist, kes õpivad Tartus geograafiat, alustasid oma retke Lõuna-Eestist, kus nad läbisid kohe alguses Setu- ja Võrumaa kontrollpunktid. Edasi viis tee läbi Kilingi-Nõmme Peipsi äärde ja sealt edasi Simunast Porkunisse, edasi Viljandisse, Kärde ning Põltsamaale.

Margus ja Mari-Liis tulid hääletusvõistlusele, sest hääletajate seas on palju sõpru ja tuttavaid. Kui loodusringi liikmetel tekkis võimalus osa võtta, oli otsus võistlema tulla ühine. Eile kella 12 oli paaril läbitud nelja päevaga 20 punkti ja käidud muu hulgas ka paemuuseumis, Kavastu tornis ning leitud üles Kroonikivi.

Elamused teel

Hääletajate ööd möödusid telgis ja hamba alla pandi midagi siis, kui aega jäi. “Eks sellise kuuma ilmaga ei tahagi palju ja vahel saab võileivaga ka hakkama,” rääkis Tiru.

Margus, kel on kogemust ka väljaspool Eestit hääletamisega, arvas, et eilne päev oli mõnus. Pöidlaküüdi saamine oli olnud kiire ja vaevatu. Mari-Liisi arvates oli Peipsi ääres mõnus ja huvitav.

“Peipsi ääres päikesetõusuga ärkamine oli kaunis,” tähendas Mari-Liis. Ka rajakülad olid ilusad, “niimoodi teistsugused, kui elad Tartus. Siis ei puutu sellega palju kokku, “ sõnas Margus.

Kuigi ilmad hääletajaid õnnistasid, sadas teisipäeval ka vihma. Murdepunkt reisi ajal oli Särnas, kus kruusatee ääres pikalt pöidlaküüti oodates vihmasajus istuti.

Mari-Liisi sõnul tuli siis küll lootusetuse tunne peale. “Siis küll mõtlesin, et miks ma siin olen ja miks ma kodus sooja teki all pole,” rääkis Margus.

Kuigi alguses oli võistlejatel soov, et olek juba neljapäev ja saaks Folgil olla, siis nüüd on juba rutiin käes. “Hetkel veel väsimust pole. Võiks nädala veel lasta,” arvas Margus.

Marguse jaoks olid enamik külastatud paikadest uued.

“Oli põnevaid nurgataguseid kohti, mis olid Eesti tundmaõppimise kohapealt huvitavad,” rääkis ta.

Sohki võistluse ajal ei tehtud, kuid hääletati peale taksole, mis võistlejad võileiva hinna eest järgmisesse punkti edasi viis.

Virumaa tüdruk Hiie Nõlvak ja pärnulane Mart Kallaste olid hääletusvõistlusel esimest korda. Hiie sõnul on võistlejate hulgas palju sõpru-biolooge, kes agiteerisid võistlusest osa võtma.

Mart ütles, et reis on siiamaani väga hästi läinud.

Üle tunni ei pidanud paar pöidlaküüti ootama. Paaril, kes ainult ühe öö metsas pidid ööbima, oli läbitud juba 26 punkti. Kokku oli soov koguda neid 28.

Esmaspäeval alustati Tartust, kust mindi edasi Tallinnasse, Paldiskisse ja Haapsalusse. “Saartele me kahjuks ei jõudnud, aga meil polnud see algusest peale plaanis ka,” seletas Mart.

Eelmisel päeval läbiti viis Lõuna-Eesti punkti. Kuigi esimesed neli fotot ebaõnnestusid, oli matkajate tuju kõrgel.

“Esimese päeva õhtuks olime Pärnus väljas. Teisel päeval panime Lõuna-Eestisse ajama. Saime ühe toreda bussijuhiga just sinna kohta, kuhu meil vaja oli,” tähendas Mart.

Vaevanõudev ja aeglane

Eilseks oli jõutud ära käia ka Kärdes, Simunas, Porkunis ja Kuusalus.

Tõeline soov oli veel Napsi bussipeatusesse jõuda, kus kiire autojuhi pärast varem peatust teha ei jõutud.

Kontrollpunktidesse pääsemine ei olnud just naljategu, sest enamik punkte ei jäänud suure tee äärde.

Paljusid punkte ei leia ka kaardilt ning silte, mis õigesse suunda juhataksid, on harva. Kohalike abi osutus nii mõnelgi korral korvamatuks.

“Punktid on kõik 5 - 6 km suurtest teedest kõrval,” paljastas Hiie. Nendel, kes kohe Ida-Virumaal ja Põhjas ära käisid, võib õigeks ajaks finišisse jõudmisega probleeme tekkida. Lõuna-Eesti punktid võtavad noorte sõnul palju aega.

Mardile ja Hiiele tekitasid kõige rohkem raskusi Tallinna ja Võru maantee, kust ei saadud kohe minema. “Autosid sõitis tihti, kuid kõik läksid vales suunas,” rääkis Hiie, kelle sõnul võtavad väiksematel teedel sõitjad hääletajaid paremini peale.

Abivalmis autojuhid

Häid ja huvitavaid inimesi tuli reisil vastu küllaga. Autojuht, kellega Tartusse saadi, pidi tee peal politseiga juttu ajama ning ta sai kiiruseületamise pärast trahvi.

“Kõige mõnusamad on autojuhid, kes aitavad igal pool hädast välja,” arvas Mart Kallaste.

Üks juht sõidutas võistlejad edasi mitu punkti ja paljud juhid, kes kohtadest varem ainult kuulnud olid, huvitusid ning tulid ka ise kohta vaatama.

Eesti avastamist oli reisil olnud kõvasti. ”Jälgid kaarti ja otsid teid, kus inimesed rohkem sõidavad. Räägid kohalikega ja autojuhid räägivad põnevaid jutte,” nentis Mart.

Paari sõnul on nad kuulnud mitut legendi ja teavad nüüd rohkem, mis toimub ja mida inimesed eri kohtadest elust ja olust arvavad.

Võidu peale paar väljas ei olnud, vaid rohkem kogemuse pärast.

“See ei ole nii kohustav võistlus, sest auhinnad pole suured, mille nimel ihu ja hingega rabeleda. See on rohkem oma lõbuks ja teadmisteks,” tähendas Hiie.

Kersti Saar