Muuseumide nirud turvasüsteemid ahvatlevad kunstivargaid tegudele

Viinistus reedel toimunud kunstivargus sunnib ka teisi muuseume oma turvasüsteeme üle vaatama. Kõige halvem on olukord Tartu Ülikooli ajaloo- ning geoloogiamuuseumis, kus on puudu kaameraid ja turvavitriine.

Tartu Ülikooli (TÜ) Ajaloomuuseumi näituste koordinaatori Mare Viiralti sõnul on muuseum ebapiisavalt turvatud. «Ütleksin, et olukord on üsnagi tõsine,» sõnas Viiralt. «Sülitan kolm korda üle õla, sest seni ei ole midagi väga tõsist veel juhtunud.»

Viiralti sõnul puuduvad TÜ Ajaloomuuseumi saalides valvekaamerad ja moodsad elektroonilised valvesüsteemid.

«Elektrooniline signalisatsioonisüsteem on meil vaid 19. sajandist pärinevate väljapanekute saalis,» ütles Viiralt. «Aga seegi süsteem on aegunud, pärinedes 1988. aastast, mil muuseum Toomemäele kolis.»

Lootus vaid valvuril

Praegu lasub TÜ Ajaloomuuseumi eksponaatide valvamine peamiselt saalivalvurite õlul, keda on üks igas saalis.

«Hädasti on vaja turvakaameraid, sest saalivalvurite tähelepanu on suure külaliste grupi puhul suhteliselt lihtne kõrvale juhtida,» ütles Viiralt.

Viimane tõsine vargus toimus TÜ Ajaloomuuseumis 2003. aasta septembris, mil saalist läksid kaduma 19. sajandist pärinevad mõõteriistad.

Korraliku elektroonilise valvesüsteemi olemasolu oleks varguse suure tõenäosusega nurjanud.

TÜ Geoloogiamuuseumis vahetatakse lähiajal aknad uute ja turvalisemate vastu, kuid muuseumi peavarahoidja Mare Isakari sõnul sellest ei piisa.

Nimelt ei saa muuseum eksponeerida korralike vitriinide puudusel mitmeid väärtuslikumaid meteoriiditükke.

«Samuti ootavad seifis oma järjekorda Inglismaalt viis aastat tagasi ostetud vääriskivid,» ütles Isakar.

Isakari sõnul oleks geoloogiamuuseumil nende eksponaatide näitamiseks vaja kahte-kolme spetsiaalset turvavitriini.

«Need metallraamide ja turvaklaasidega vitriinid on peaaegu vargakindlad, kuid maksavad ligi 100 000 krooni,» nentis peavarahoidja. «Järgmiseks aastaks loodame haridusministeeriumi toel mõne sellise vitriini siiski hankida.»

Eesti Ajaloomuuseumi Pika tänava filiaalist varastati tänavu veebruaris viis 19. sajandist pärinevat püstolit ja revolvrit, kuna muuseumisaalis puudusid turvakaamerad ja häiresignalisatsioon, samuti oli saalivalvur tööpostilt lubatust varem lahkunud.

Ajaloomuuseumi direktori Toomas Tamla sõnul on nende muuseumi elektroonilisi valvesüsteeme selle juhtumi tagajärjel parandatud.

Kindlust pole kunagi

«Üldiselt oleme me oma turvasüsteeme aastate jooksul paarikümne tuhande krooni kaupa täiendanud, aga absoluutset turvalisust polegi ilmselt võimalik saavutada,» selgitas Tamla. «Ajaloomuuseumil oleks vaja ühte korralikku, 200 000-kroonist rahasüsti, et võimalikult paljud turvasüsteemid korraga välja vahetada või täiendada.»

Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna sõnul ei peaks muuseumijuhid tähelepanu pöörama mitte ainult elektroonilistele turvasüsteemidele, vaid ka saalivalvurite paremale väljaõppele.

«Näiteks sai ajaloomuuseumis veebruaris toimunud vargus toimuda suuresti valvuri inimliku eksituse tõttu,» nentis Pärn.

Pärna sõnul on kultuuriministeeriumil lähiajal kavas kontrollida ja ühtlustada muuseumitöötajate turva-alaseid teadmisi.

Lähiaja muuseumivargused

• 29. juulil 2005 varastati Viinistu Kunstimuuseumist Eduard Wiiralti graafiline leht «Põrgu».

• 19. veebruaril 2005 varastati Eesti Ajaloomuuseumist viis 19. sajandist pärinevat püstolit ja revolvrit.

• 2004. aasta alguses avastati, et Tartu Kunstnike Liidu kunstikogust on segastel asjaoludel kadunud ligi 50 kunstiteost.

• 15. oktoobril 2003 varastati Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla galeriist Eduart Wiiralti graafiline leht «Kabaree».