Seikluslaager viib Suure-Jaani ja Olustvere lapsed puhkusele

12.08.2005
Erna retkelt saabunud poisid ja tüdrukud mahuvad napilt ära parvele, mille nad peavad enese all ümber keerama, ilma et ise vette satuksid.


Niimoodi sisustavad Suure-Jaani ja Olustvere kandi lapsed aega seikluslaagris «Tean, et suudan» kolmapäeval, kui väljas sajab vihma ja peab tubaste mängudega leppima. Parveks, millel meeskond turnib, on must kilekott ja meri on toapõrand.

«Kas tooli võib kasutada?» pärib üks poistest.

«Kus sul mere peal tool on?» küsib juhendaja Aino Viinapuu kavalalt naeratades vastu.

Esmaspäevast reedeni kestva laagri programmijuhi Mati Adamsoni sõnul on rõhk meeskonnatööl ja üksteisega arvestamisel ning just neid läheb vaja kujuteldava parve ümberpööramisel.

Leopardid, Lõvid, Tiigrid ja Pantrid

Tubased mängud on seikluslaagri lastele lausa puhkuseks, sest kahel eelmisel päeval käisid nad jõe peal ja metsas.

Nädal algas eespool mainitud Erna retke ehk sõjalis-sportliku maastikumänguga «Vanaõue Erna».

Vanaõue puhkebaasis ööbivad lapsed tegid läbi rännaku metsas, kus tuli peale orienteerumise valvsalt jälgida Suure-Jaani kaitseliitlaste vastutegevust nagu päris Ernal. Samuti tuli roomates takistusriba läbida ning köie abil jõge ületada.

Järgmine päev tõi kanuusõidu Navesti jõel. Pärast seda andsid 36 laagrilist, kes on jagatud Leopardide, Lõvide, Tiigrite ja Pantrite meeskonda, üksteisele ülesandeid ning lahendasid neid.

«Kanuumatkal saime läbimärjaks, aga vett tuli rohkem pritsimisest kui vihmast,» ütleb üks Tiigritest, 11-aastane Urmet. Talle on laagris tehtu seni väga meeldinud.

Meeskonnad on moodustatud väikese võistlusmomendi loomiseks, kuid eraldi võitjaid ja kaotajaid rõhutama ei hakata ning punktiskoor on ühtne.

Karl ei kurda

Kolme omavalitsuse, Suure-Jaani linna ja valla ning Olustvere valla peale loodud seikluslaagris on 9—16-aastasi lapsi. Kõige noorem seikleja, üheksa-aastane Karl on asjalik ega kurda vanemate kaaslastega läbisaamise üle. «Meeskonnatöö on hea,» arvab ta.

Mati Adamson lausub, et tavaline laagriiga on küll 12—16 aastat, kuid ka nooremad haaratakse tegevusse ning kõigis meeskondades ja mängudes on eri vanuses poisid ning tüdrukud läbisegi.

Seikluslaagrit «Tean, et suudan» korraldatakse juba viiendat aastat. Seda rahastavad omavalitsused ning palju abi on ka sponsoritest ja toetajatest.

«See on hea, et omavalitsused on noorsootöö tähtsusest aru saanud,» kiidab programmijuht. Rahaga tullakse praegu välja, pigem jääb puudu headest tegijatest ja pealehakkamisest.

Samuti ei tule karta osalejate puudust, sest laagrisse registreerimine, mida alustati eri koolides ühel ja samal ajal, sai kesta vaid 15 minutit — siis sai nimekiri täis. Adamson annab peavangutusega mõista, et joone alla jäi päris palju lapsi.

Aino Viinapuu väitel on kõige toredam näha, kuidas lapsed muutuvad.

Ta meenutab sajust õhtut, mil laagrilised pidid soosaarele telkima jääma, kuid puhas joogivesi oli lõppenud ja neil tuli tagasi pöörduda. Järele kutsutud buss tuli teeotsale, mis oli mitme kilomeetri kaugusel, kuid väsinud matkajad tegid teekonna väga vapralt läbi.

Pisarates lahkumine

«Üksteist toetati ja aidati, selline meeskonnavaim oli!» kirjeldab juhendaja. «Võib tõesti öelda, et raskused liidavad.»

Peale koostegutsemise vaimu saavad lapsed sellisest laagrist praktilisi oskusi ning palju suhtlemiskogemust.

Eile ootas laagrilisi ees sõit pealinna, kus tutvuti lennujaama ja mereväe laevadega ning käidi kartautodega sõitmas. Täna, laagri viimasel päeval on kavas paintball’iturniir. Adamsoni tähelepanekul meeldivad mehised seiklused ka tüdrukutele.

Viinapuu sõnul on tavaliselt ikka nii olnud, et kui hakkab saabuma äraminekuaeg, on laagrilistel pisarad silmis. Kardetavasti juhtub sama moodi ka seekord, sest laager on lapsi ühendanud.

Arvamus

Tiina Jaeski,
11-aastase Urmeti ema

On väga hea, et lapse peale mõeldakse ka suvel, mitte ainult kooli ajal. Seikluslaager on väga arendav, seal saab laps ennast proovile panna ja teha selliseid asju, mida perega reisides ette ei tule. Perega ju ei lähe paintball’i mängima.

Praegu on ilmad vihmased, aga laagris on laps ikka füüsiliselt aktiivne ning käib palju õues. Kodus olles istuks ta toas teleka ees või arvuti taga.

Urmet läheb kindlasti ka järgmisel aastal laagrisse.

Uudiste arhiiv