VAATAMISVÄÄRSUSED

Karl Xii Istutatud Pärn

Jõgevamaa

Suur pärn (ümbermõõt 4,29 ja kõrgus 25 m) kirikupargis on pärimuse järgi üks Karl XII istutatud kolmest pärnast.

Kassinurme Kalevipoja Lingukivi

Jõgevamaa

Kassinurme Kalevipoja sängi lähedal on üks suur kivi. See sattunud sinna sedaviisi: Kalevipoeg kõndinud Kuremaa järve ääres ja näinud Kassinurme sängi peal hunti luusivat. Saatnudki siis kivi linguga teele, lingunööri jälgki on veel kivi peal – 4 cm laiune punakas triip põiki üle kivi. Kas Kalevipoeg hunti ka tabas, sellest...

Kassinurme Linnamägi ja Hiis

Jõgevamaa

Kassinurme mäed, linnamägi ja hiis. Linnus rajati voore harjale ja mille tõenäoline kasutamisaeg oli I aastatuhande II pool. Oma kuju järgi, linnamäe mõlemas otsas tõusevad üle madalama keskosa vallid, nimetatakse seda ka Kalevipoja sängiks. Kassinurme mäed kandis rahvapärimuse järgi Kalevipoeg loomanahast põlles kokku, et...

Kodavere Vabadussammas

Jõgevamaa

Kodavere kalmistul asuva Kodavere Vabadussõja mälestussamba õnnistamine toimus 31. augustil 1924. aastal. Sambaks oli 4,41 m. kõrgune mustast graniidist obelisk. Graniitkivi toodi 7 km eemalt Peipsi kaldalt Rannamõisa maa pealt. Kivi kaalus 8000 kg ja seda veeti kohale 17 hobusega 4 päeva. Samba oli valmistanud Tartu...

Kudina Mõis

Jõgevamaa

Kudina mõisat on esmakordselt mainitud 1447. aastal. Punastest tellistest historitsistlik ühekorruseline peahoone ehitati 1895. aastal von Bocki poolt. Tellised toodi Ilmatsalu tehasest. Hoonel on olnud eelmisel sajandil ka ees- ja tagaküljel klaasitud verandad. Mõis kuulus kuni riigistamiseni krahv Ernst Mannteuffelile....

Kundrussaare Kabel

Jõgevamaa

Kundrussaare kalmistule on maetud T. E. Bock ja tema eestlannast abikaasa Ewa Katharina. Legendi järgi olla kalmistul ka reeturist kindrali Patkuli värisev rist.

Kuremaa Loss

Jõgevamaa

Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837-1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoome projekteeris Tartu arhitekt E.J.T.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks. Liigirikas astmeline park laskub...

Kursi Jahiloss

Jõgevamaa

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja -ja Kaave jõgedevahelisel alal, on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Manteuffelile kuulunud Jahiloss aastast 1888. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks. Ajaloole on Kursi jahiloss tuttav peaaegu 130 aasta jooksul. Maja peidab endas põnevaid...

Kursi Vabadussammas

Jõgevamaa

Kursi Vabadussõja mälestussammas õnnistati 26. septembril 1926. aastal. Mälestussammast valmistas viis meest viis kuud. Peale selle võttis samba ala korrastamisest osa 20 meest. Talgutöödega tehti korrastamisel 300 mees- ja hobutööpäeva. Sammas läks maksma 550 000 marka. Kivist samba peal oli pronksist valmistatud eesti...

Kärde Rahumaja

Jõgevamaa

Kärde rahumajas kirjutati väidetavalt 21.06.1661 alla nn. igavese rahu leping Venemaa ja Rootsi vahel. Rahuleping lõpetas 1656-1658 kestnud Vene-Rootsi sõja. Samas on arvatud, et kuna rahumaja on nii väike, et sinna tõenäoliselt delegatsioonid ära ei mahtunud, siis maja on püstitatud hiljem mõisniku poolt selle sündmuse...

Kääpa Maastikukaitseala

Jõgevamaa

Kääpa MKA-l kaitstakse metsi, jõe- ja järveluhtasid, kaitsealuseid liike ning liigestatud reljeefiga puhkemaastikku. Vahelduva maastiku moodustab liivase koostisega Kaiu mõhnastik, kus kasvavad peamiselt palumännikud. Maastikukaitseala läbib Kääpa jõgi ja siia jääb neli järve: Kaiu (134,5 ha), Jõemõisa (72,4 ha), Papi- (40...

Külmasammas

Jõgeva, Jõgevamaa

Jõgeva linna piirile Piibe maantee äärde on mittetulundusühingu poolt paigaldatud külmasammas. Eesti külmarekord -43,5ºC on mõõdetud just Jõgeval 1940. aastal. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6ºC mõõdeti samuti Jõgeval. Neid rekordeid ongi külmasammas tähistamas.

Laiuse Ordulinnuse Varemed

Jõgevamaa

Laiuse ordulinnuse varemed asuvad Jõgeva-Mustvee maantee ääres. Linnuse ehitamist idapiiride kaitseks alustati Liivi ordu poolt 14. sajandi lõpul. Hiliskeskajal sai see esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis Eesti alal oma lõpliku kuju. Müürid olid väljastpoolt telliskividest, seestpoolt raudkividest. Põhiplaanilt oli...

Laiuse Siniallikas

Jõgevamaa

Laiuse Siniallika kohta on mitmeid legende. Ennemuiste kurnanud põud sagedasti maad. Rahva mure leevendamiseks saatnud Vanataat pilve Laiuse mäele, mis täitis sealse lohu. Taevakarva sinine vesi kees allikast üles ja kosutas inimesi. Allika abil olevat kohalikud elanikud saanud ilma mõjutada. Kuival ajal pidi kolm ühenimelist...

Laiuse Vabadussammas

Jõgevamaa

Laiuse Vabadussõja mälestussammas avati pidulikult 1998. aastal. Mälestusmärgiks on rist, mille projekteeris arhitekt Ilmar Kannelmäe. Esimene mälestusmärk püstitati Laiuse kalmistule 1925. aastal. Kavandi autor oli Anton Starkopf. Valmis ehitati see A. Jürgensi kivitööstuses Tallinnas. Mälestussammas maksis tolle aja...