Reedel, 14. detsembril kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus ja kolmapäeval, 19. detsembril kell 19 Tallinna Mustpeade majas esitavad Pärnu Ooperi muusikud kava "Kolm sõna Bachist: emotsionaalne, intellektuaalne, sensuaalne Bach".

Kõlavad Johann Sebastian Bachi teosrd Teine orkestrisüit, viimane fuuga tsüklist "Fuugakunst" ja kantaat "Ich habe genug". Soleerivad sopran Kai Kallastu, flötist Leonora Palu ja klavessinist Marju Riisikamp. Orkestrit juhatab Andrus Kallastu ja kontsertmeister on viiuldaja Leena Laas.

Bach on oma orkestrisüidid kirjutanud prantsuse uvertüüri uhkeldava mudeli järgi Päikesekuninga õukonnamuusika vaimus. Õukonnamuusika välisele hiilgusele on Bach omalt poolt lisanud analüütilise, endassesüübiva tahu.

"Fuugakunsti" juurde kuuluvast legendist, mille kohaselt tsükli viimane fuuga jäi lõpetamata, kuna helilooja suri, ammutab inspiratsiooni Karl Ristikivi. Tema romaanis "Rooma päevik" katkeb valgustajast literaadi Schmerzburgi unistuste ja unenägude raamatu peatükk poolelt sõnalt. Muistsed ja kaasaegsed maastikud, rändur ja ruum, aja-ja ruumihüpped, palveränd, naasmine ja lõpp - need teemad haakuvad ka Bachi viimase teosega. "Muutub kõik, mis elab. Ainult surnud ei muutu enam. Sellepärast tõmbabki meid kauge minevik, et leida sealt midagi, mis oleks püsiv" (Karl Ristikivi "Rooma päevik", 1976).

Bachi kantaadid on heliväljenduseks ususümbolitele – piiblisõnale ja koraalile. Nad on omamoodi kompromissiks "kiriku" ja "kunsti" vahel. Valgustatud õukondlik "kunst" ei vaata vaimulikule kantaadile teisiti kui ilmalikule, mis ei erine formaalselt ooperist. Bach ise on piisavalt kristlane ja teoloog, et asetada piiblisõna ja koraal kirglikult oma vaimuliku vokaalmuusika keskmesse. Kuid ühtlasi on ta kunstnik, kes sellesama kirega kasutab oma töös silmapaistvaid, eelkõige Itaaliast pärit muusikauuendusi.

Seetõttu on teda ametisse astumisel kohustatud komponeerima mitte liiga teatraalselt või ooperipäraselt. Seda võtab ta küll kuulda, aga ei pea ilmselt enda kohta käivaks. Kantaatides on retsitatiivide tõlgendus tavaliselt mõistusepärane, aariate tooni määrab aga tundeline Jeesuse-ihalus mõõdukalt pietistlikus vaimus. Ometi oli Bach sõltumatu igat liiki kiriklikust skematismist.

Tema luterluses on ka koht ortodokssetele, baroklikult müstilistele, pietistlikele ja uus protestantlikele valgustusideedele. Bach on universalist selles mõttes, et loob maailma iga kord uuesti, selle asemel et sedasama elupihtimust teosest teosesse korrata. Bachi-tõlgendustel pole lõppu ning nüüd on meil ka moodne Bach – dramaatik ja sensualist (Martin Gecki raamatu "Johann Sebastian Bach" (tõlk. Ilme Rebane,

Pilet 10 eurot, sooduspilet 7 eurot, eelmüügis Piletilevis ja pool tundi enne kontserdi algust kohapeal.