Otsisid märksõna "monument"

Vabadussõja Mälestussammas Rõuges

Vabadussõjas langenud ja haavadesse surnud 200 rõugelase mälestuseks püstitati koguduse pastori Valter Viksi eestvedamisel 1926.a. kiriku juurde, teisele poole Rõuge-Haanja maanteed kunstnik Voldemar Melliku (1887-1949) poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918-1920. Au langenuile!...

Vabadussõja Mälestussammas Türil

Türi Kesklinna kalmistul asuv Vabadussõja mälestussammas, mis taasavati 11. augustil 1990. Samas on veel kaks kivi: Esimeses maailmasõjas aastail 1914-1918 langenud eestlaste mälestuseks ja Teises maailmasõjas aastail 1941-1945 langenud vabadusvõitlejatele ning neile kes küüditati ja hukkusid Siberis ja neil, kes langesid...

Vabadussõja Mälestussammas Vastseliinas

Vastseliina mälestussammas Vabadussõjas langenuile on püstitatud 1931.aastal. Mälestussammas taasavati 1989.a ning kujutab haavatud Eesti sõdurit.

Vabadussõjas Langenud Saarlaste Monument

Lossi tänava alguses, Saare Maavalitsuse hoone vastas seisab Eesti ühe tuntuma skulptori Amandus Heinrich Adamsoni poolt 1928. aastal rajatud pronksskulptuuri koopia. Ausammas on püstitatud Vabadussõjas (1918 - 1920) langenute mälestuseks. 18. juunil 1941. a. lõhuti ausammas Venemaa NKVD poolt. Skulptuur leiti üles 1941. a....

Viljandimaa Represseeritute Monument

Endise Viljandi mõisa härrastemaja esises pargis avati 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat esimesest massiküüditamisest Eestimaal, mälestusmärk kõigile Viljandimaalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises...

Villem Reimani Monument

Villem Reimani (1861-1917) uus monument avati 2004.aastal, töö autoriks on Mati Varik. Villem Reiman oli eesti rahvusliku liikumise suurkuju, kes kirikuõpetajana, kultuuri- ja ühiskonnategelasena võitles eesti rahva iseseisvuse eest.