Otsisid märksõna "monument"
Mälestussammas Vabadussõjas Langenuile
Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid...
Vaata esitlustskoor
0.0
N. Pirogovi monument paikneb Raekoja taga asuval haljasalal. Ta kujutab endast hallist graniidist obeliskitaolisele alusele paigutatud teadlase pronksist büsti. Nikolai Pirogov (25.11.1810 – 5. 12. 1881) oli vene arstiteadlane, Tartu ülikooli kasvandik. 1828 – 1838 tegutses Tartu ülikooli juures professorite Instituut,...
Vaata esitlustskoor
0.0
O. Lutsu mälestussammas püstitati Tartusse Vabaduse puiestikule kirjaniku 100. sünniaasta- päevaks. Madalal tahukakujulisel poleeritud graniidist alusel asetseb hall graniitrahn, millele on kinnitatud kirjaniku pronksist pea kuju. Alusele on raiutud kirjaniku nimi ja sünni- ning surma-aasta Legend: Oskar Luts(1887-1953) oli...
Vaata esitlustskoor
0.0
Palamuse Vabadussõja mälestussammas avati Palamuse uuel kalmistul 29. mail 1924. aastal. Samba kavandi saamiseks ei korraldatud konkurssi, vaid see telliti skulptor Anton Starkopfilt, kes lahendas mälestussamba kolmeastmelisele alusele püstitatud lihtsa sokliga graniitobeliskina. Sinna raiuti 25 Esimeses maailmasõja lahinguis...
Vaata esitlustskoor
0.0
Pühajõe Vastuhaku Mälestuskivi Harjumäel
1640.aastal ehitas Sõmerpalu mõisnik paar aastat varem valminud viljaveskile lisaks Võhandu jõele veel ka uue saeveski. 1641. aasta oli ilmastikuoludelt väga raske, ka 1642. aasta kevad ei tõotanud midagi head. Saak ähvardas juba teist aastat ikalduda. 30. aprillil 1642. a tuli 60 talupoega, kelle hulgas oli ka kaugema kandi...
Vaata esitlustskoor
0.0
Telliskivist neljakandilist postamenti kroonib vaskkera otsa asetatud rist. Mälestussamba igale küljele on paigutatud vaskplaat, kus eesti, saksa, vene ja ladina keeles selgitatakse selle otstarvet. Tekst vanaaegses eesti keeles: " Siin Hengwa Mitme Maije Rahwa Luid. Tarto Liin Matt neid Omma Maria Kirriko Man XIII-nest saast...
Vaata esitlustskoor
0.0
02. augustil 1986.a avati pidulikult IV Setu Leelopäevade ajal mälestusmärk Seto Lauluimä. Eelnevalt toimus ka mälestuskivi avamine taastatud Hilana Taarka haual Obinitsa kalmistul. Mälestusmärk Seto Lauluimä on pühendatud kõikidele kuulsamatele siitkandi lauluemadele, eeskätt Hilana Taarka, Miko Ode ja Irö Matrina...
Vaata esitlustskoor
0.0
1941. a 16.augustil levitas Soome lennuk Põhja-Eesti kohal lendlehti. Lennuk sattus äikesepilve, kaldus kursilt ja rammis hädamaandumisel heinamaale üksikut kaske. Lendur, nooremseersant Penntti Johannes Antila ning aviomehaanik Antti Adolf Sairo hukkusid. Täpselt 56 aastat peale õnnetust avati Eesti ja Soome...
Vaata esitlustskoor
0.0
Stalinismiohvrite Monument “rukkilill”
Stalinismiohvrite mälestusmärk rajati 1990. aastal, autor on P. Saar. Monument, mille püstitas Tartusse Riia ja Pepleri tänava nurgale vabadusvõitlejate ühendus Memento, taasavati uues kohas - Pepleri 27. Platsi hallis kiviparketis jooksevad mustad triibud. Need kujutavad raudteerööpaid, mis sümboliseerivad Siberisse...
Vaata esitlustskoor
0.0
Teise Maailmasõja Mälestusmärk Kudinal
Mälestussammas II maailmasõjas langenud punaarmeelastele asub Kudina mõisa taga. Mälestusmärk avati 1956. aastal (autorid E. Taniloo ja Ü. Sirp). Monumendi keskmine osa meenutab muistset kivikalmet ja sellel paikneb kangelasi leinavat rahvast kujutav graniitbareljeef. Kalme läänepoolses servas seisab sõduri ja idapoolses...
Vaata esitlustskoor
0.0
20.08.2009 taasavatud Vabaduse väljak on linna esindusväljak, millel asub Vabadusõja võidusammas. Väljak on täiesti autovaba linnaruum. Väljak on kiiresti muutunud kokkusaamiskohaks asudes Tallinna vanalinna ja Toompea vahetus läheduses. Maa-alusest jalakäijate alast hõlmab suuremat osa Ahhaa-teaduskeskus, noorte infopunkt,...
Vaata esitlustskoor
0.0
Mälestussammas kiriku ees on pühendatud Simuna kihelkonna langenud sõdureile. Vabadussammas avati 1927, lõhuti punaste poolt 1946 ja taasavati Muinsuskaitse Seltsi algatusel 1989.
Vaata esitlustskoor
0.0
Väike-Maarja Vabadussammas on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele. Avati 14. juunil 1925. a kirikuaia ees, lõhuti kahel korral nõukogude okuptsioonivõimude käsul. Mälestussammas taastati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja kohaliku kolhoosi toetusel ning avati taas 23. juunil 1991.a.
Vaata esitlustskoor
0.0
Vabadussõja Mälestussammas Haanjas
Monument on rajatud 1932.aastal Vabadussõjas I Ratsarügemendi koosseisus Munamäe lahingus võidelnud ja langenud sõjameestele. Mälestussammas taasavati 7.augustil 1988.a.
Vaata esitlustskoor
0.0
Vabadussõja Mälestussammas Missos
Vabadussõja mälestusammas asub Misso kalmistul ning see on pühendatud I Ratsarügemendi langenuile. Ausammas püstitati 1935.aastal ning taastati 1989.aastal.
Vaata esitlustskoor
0.0
Kommentaarid
555uHZ6SZOw (20.04.2024)
555WA1Vz3Zj (20.04.2024)
555TcbvSWKy (20.04.2024)