Otsisid märksõna "monument"

Jaan Tõnissoni Monument

Riigitegelase pronkskuju asetseb kõrge metallist ja graniidist postamendi otsas. Figuuri foonil olev metallsõrestik meenutab vanglatrelle. Aluse metallosal on riigimehe nimi ning sünni- ja oletatav surma-aasta. Idee paigutada Postimehe maja vastas olevale platsile endise riigivanema, peaministri ning Postimehe väljaandja ja...

Jakob Hurda Monument

Monument kujutab endast madalal graniitalusel paiknevat toolil istuva ja lahtist raamatut käes hoidva keeleteadlase kuju. Aluse keskmisele osale on raiutud keelemehe nimi, sellest vasakule sünni- ja paremale surmaasta. Jakob Hurt (22.07.1839 – 13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta õppis Tartu ülikoolis...

Jakob Tamme Mälestussammas

Jakob Tamme mälestussammas Väike-Maarja vanal kalmistul, avati 1912. a. Büsti valmistas J. Koort, 1938. a. asendati endine betoonalus graniitsambaga (autor A. Lüüs).

Johann Karl Simon Morgensterni Monument

Mälestussamba püstitas ülikool oma kauaaegsele professorile K. Morgensternile Toome nõlvale veel professori eluajal, 1851.aastal. Kolmeastmelisel alusel paikneval lihtsal lubjakivist obeliskil on pronksplaat teksiga: "Area Morgensterniana", mis tõlkes tähendab Morgensterni maa-ala, tähistades siin paiknenud Morgensterni aeda....

Johann Köleri Monument

Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal...

Juri Lotmani Monument

Tartu Ülikooli kauaaegne professor oli säravamaid teadlasi 20. sajandi Tartus. Lotman uuris vene kirjandus- ja kultuurilugu ning kultuuri üldisi seaduspärasusi. Ta pani aluse kultuurisemiootikale ning oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku auks torudest, veest ja valgusest...

Kalevipoeg (vabadussõja Monument)

Vabadussõja monument kujutab endast heledast graniidist madalal jätkulisel alusel asetseval tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud, toetudes mõõgale ning tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud: 1918 - 1920. 2003. aastal, enne 30. septembrit,...

Kodavere Vabadussammas

Kodavere kalmistul asuva Kodavere Vabadussõja mälestussamba õnnistamine toimus 31. augustil 1924. aastal. Sambaks oli 4,41 m. kõrgune mustast graniidist obelisk. Graniitkivi toodi 7 km eemalt Peipsi kaldalt Rannamõisa maa pealt. Kivi kaalus 8000 kg ja seda veeti kohale 17 hobusega 4 päeva. Samba oli valmistanud Tartu...

Kristjan Jaak Petersoni Monument

Monument kujutab endast pronksist Kristjan Jaak Petersoni figuuri, paremas käes kepp, vasakus raamat. Hallidest graniitplaatidest alusel on pronksist tekst: "Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida?" Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 – 04.08.1822) oli eesti kirjanik. Ta...

Kursi Vabadussammas

Kursi Vabadussõja mälestussammas õnnistati 26. septembril 1926. aastal. Mälestussammast valmistas viis meest viis kuud. Peale selle võttis samba ala korrastamisest osa 20 meest. Talgutöödega tehti korrastamisel 300 mees- ja hobutööpäeva. Sammas läks maksma 550 000 marka. Kivist samba peal oli pronksist valmistatud eesti...

Laiuse Vabadussammas

Laiuse Vabadussõja mälestussammas avati pidulikult 1998. aastal. Mälestusmärgiks on rist, mille projekteeris arhitekt Ilmar Kannelmäe. Esimene mälestusmärk püstitati Laiuse kalmistule 1925. aastal. Kavandi autor oli Anton Starkopf. Valmis ehitati see A. Jürgensi kivitööstuses Tallinnas. Mälestussammas maksis tolle aja...

Lydia Koidula Ausammas

Lydia Koidula (1843-1886) oli ärkamisaja tuntud poetess, publitsist, ühiskonnategelane ja esimese eestikeelse teatritüki autor. Tema memoriaalmuuseum asub Jannseni 37. Ausammas valmis 1929. a skulptor A. Adamsoni viimase tööna.

Maarja-Magdaleena Vabadussammas

Maarja-Magdaleena Vabadussõja mälestussammas avati 22. augustil 1922. aastal. Sammas oli valmistatud poleeritud graniidist Lesta kivitööstuses Tartus. Sammas oli 3,35 m kõrge, graniidist ja sellele oli raiutud 32 Eesti Vabadussõjas langenu nimed. Sammas läks maksma 80 000 marka. Obeliski eesküljel "Au langenuile!", mille all...

Martin Kleini Monument

Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Stocholmi olümpial maadles ta soomlase Alpo Asikaineni vastu maailma maadlusajaloo pikima matŝi, mis kestis 11 tundi ja 40 minutit ning saavutas võidu. Kahjuks pidi ta leppima hõbemedaliga, seast...

Monumentaalskulptuur “lahkumine”

K. Reiteli poolt valmistatud monumentaalskulptuur "Lahkumine" Väike-Maarja vanal surnuaial. See kujutab ema, kes saadab oma poega Teise maailmasõtta. 1992. aastani asus kuju Väike-Maarja keskväljakul.