VAATAMISVÄÄRSUSED

Eelk Torma Neitsi Maarja Kirik

Jõgevamaa

Nappide andmete järgi oli 1319. aastal olemas Capstwere kivikirik mis pühendati Neitsi Maarjale. Hävis Liivi või Poola–Rootsi sõjas. 1671. aastal sai valmis uus puukirik, mis “vanast kirikust 300 m lõunapool seisis ja 20 palki kõrge oli”. Praegune kirik asub esimese kiriku kohal. 1680. aastal alustati uue pastoraadi ehitust....

Eelk Äksi Andrease Kirik

Jõgevamaa

Äksit mainitakse kirikukohana esmakordselt 1443. aastal. Kirikut on mitmel korral ümber ehitatud. 1730. aastal ehitati uus hoone varem tules hävinud kiriku kohale. Praegusel kujul sai kirik valmis 1889. aastal. Stiilses pseudogooti ehituses on säilinud ka vanemaid ehitusfragmente. Projekti autor on omaaegne Tartu Ülikooli...

Ehavere Linnamägi

Jõgevamaa

Ehavere (Kalevipoja säng) linnamägi asub Nava nõmme ja Ehavere veski vahel Amme jõe põhjakaldal tihedas metsas. Arvatavalt pärineb linnus I aastatuhande II poolest. Siin olevat olnud vanade eestlaste nõupidamise koht. Sellel sängil on tooli kuju ja Kalevipoeg olevat sellel istudes jões jalgu jahutanud. Just siin varastanud...

Elistvere Järve Vaatetorn

Jõgevamaa

Vaatetornist saab nautida Elistvere järve siluetti ja jälgida nii kobraste, partide kui kalade elu. Eesti ühel linnurikkamal järvel on kevadisel ja sügisesel rändel võimalik vaadelda palju erinevaid linnuliike. Aastaid elab siin luigepaar.

Endla Looduskaitseala

Jõgevamaa

Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on...

Evkl Kükita Vanausuliste Palvemaja

Jõgevamaa

Kükita palvemaja ehitasid 1740. aastal siia põgenenud Novgorodi kaupmees Nikita ja üks Moskva bojaaridest Morozovitest. Nad tõid siia ka liturgiaraamatuid, neli kirikukella ja vajalikud kirikuriistad. 1837. aastal, tagakiusamise perioodil pitseeriti Kükita palvemaja kinni. 1846. aasta 8. detsembril saabus Siseministeeriumi...

Evkl Mustvee Vanausuliste Palvemaja

Mustvee, Jõgevamaa

Mustvee vanausuliste kirik on kolmas kirik Mustvees. Juba 1975. aastal oli Mustvees vanausuliste kirik olemas, kuid see anti võimude survel üle õigeusklikele. Nii ehitasid vanausulised 1802. aastal endise lähedale uue kiriku. Mõlemad kirikud põlesid ära 1944. aasta pommirünnakus. Praegune kirik ehitati 1927-1930.

Evkl Raja Vanausuliste Palvela

Jõgevamaa

Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule 17. sajandi lõpus. Teine suurem laine ümberasujaid tuli 18. sajandi lõpus Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja küla vanausulised loa alles 1879. aastal, kuna vene vanausk oli võimude poolt keelustatud. Pühakoda hävis II...

G. J. J.Schultz-Bertrami Kodukoht

Jõgevamaa

Torma kirikumõisas kasvas üles baltisaksa luuletaja, publitsist, folklorist ja estofiil Julius Georg Schultz-Bertram (1808-1875), kes uuris eesti mütoloogiat, rahvaluulet ja kultuurilugu. Schultz-Bertram oli balti-saksa autor, kes kirjutas nii saksa kui eesti keeles. Ta osales aktiivselt paljudes tolle aja üritustes. Ta kogus...

J. Poska Sünnikoht

Jõgevamaa

Laiuse lähedalt Mõisakülast on pärit üks Eesti rahvuslikke suurmehi Jaan Poska (1866-1920), kes oli Tartu rahukonverentsi Eesti delegatsiooni juht ning tänu kelle headele diplomaatilistele oskustele kirjutati 1920. aasta 2. veebruaril Tartus alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. 2000. aasta veebruaris tähistati Laiusel...

J. Semperi Mälestuskivi

Jõgevamaa

Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Johannes Semperil (1892-1970) oli alates 1953. aastast suvekodu Luual Prossa järve ääres. Siin külastasid Semperite peret paljud kultuuriinimesed. Luua arboreetumi eesaias kasvab kolm nende poolt istutatud püramiidtamme ning 1988. aastal avati J. Semperile mälestuskivi....

J. V. Veski Sünnikoht

Jõgevamaa

Vaidaveres Kaasiku talus on keeleteadlase, akadeemik Johannes Voldemar Veski (1873-1968) sünnikoht. Õppis Vaidavere külakoolis, 1883-1887 Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Sünnimaja on hävinud. 1973. aastal avati J. V. Veski 100. sünniaastapäeval majaasemel mälestuskivi (autor A.Mölder). Ligi...

Jõgeva Mõis

Jõgeva, Jõgevamaa

Jõgeva mõisa on esmakordselt ürikutes mainitud 1599. aastal, kui mõis kuulus Laiuse staarostkonnale. Mõisaga on seotud olnud poolakas Andrzei Orzechowski ja Rootsi päritoluga ooberst Henrik Fleming. 1753. aastal kinkis Vene Keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa parun Carl von Sieversile isiklikuks omandiks koos pärimisõigusega....

Kaarepere Vabadustahvel

Jõgevamaa

1936. aastal avati Kaarepere vallamaja saalis siitkandist pärit Vabadussõjas langenud võitlejatele mustast marmorist mälestustahvel. Selle kujundas kohalik talumees A.Villems. 1949. aastal tahvel kadus ning selle saatusest ei teadnud keegi midagi. 1989. aastal leiti tahvel vana vallamaja pööningult saepuru alt. Kivialusele...

Kalevipoja Mõõga Asukoht

Jõgevamaa

Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja mõõk asub Kääpa jões Kääpa silla lähedal. Kalevipoja mõõgast räägitakse nii legendides kui ka eeposes. Rahvaeepose järgi lasi Kalevipoeg soome sepal endale mõõga valmistada, millele aga sepp pani peale needuse kättemaksuks oma tapetud poja eest. Peipsi soolasorts varastas mõõga...